ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga. Kasvukuhik on 2-3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine. Sellele järgneb kasvuvööde, milles noored rakud kasvavad. Järgnevas imamis- ehk diferentseerumisvöötmes kujunevad juure püsikoed. Selle piirkonna välimisest kattekoest kasvavad välja juurekarvad. Nende abil saab taim mullast vett ja selles lahustunud toitaineid. Imamisvöötmele järgnevas külgjuurte ehk juhtimisvöötmes moodustuvad külgjuured. Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksotermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli.
Mitmeaastaste taimede juured kasvavd periooditi. (nt kevadel ja hilissuvel ja sügisel) Juure primaarne ehitus: *Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena. Epibleemile järgneb juure tsentri suunas esikoor. Selleks ajaks kui epibleemi rakud surevad ja hävivad jõuavad esikoore kõige välimise rakkude kihi rakuseinad korgistuda. Nõnda tekibki juure ümber sekundaarsest kattekoest kate nn eksoderm. Koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad. Üksikud eksodermise rakud ei korgistugi nende seinad jäävad õhukesteks tselluloosseteks ning nende kaudu saab vesi mullast esikoorde tungida. Neid rakke nimetatakse läbilaskerakkudeks. Mõnikord võib siin näha ka rakukestade erilisi paksendeid -- Caspary jooni. Arvatakse, et need aitavad reguleerida ainete transporti. Eksodermile järgneb esikoore põhikude
Läbi membraani on hapniku dif aeglane ja süsihappegaasi dif kiire. See limiteerib organismi suuruse. Terve kehapind gaasivahetuseks väiksetel organismidel, lamedad, püsivalt niiskes kk-s. Tekivad spetsiaalsed katete piirkonnad, mille läbitavus ja pindala kindlustavad gaasivahetuse. / Lõpused, kopsud, trahheed Hulkharjasussid kasutavad parapoodiume. Okasnahksetel ka spets nahalõpused. Limustel ripsepiteel. Trahheed - võimalik hingata ainult õhus, harunevate torude süsteem, tekkinud kattekoest. Trahheed esinevad kakanditel, küüsikloomadel, ämblikulaadsetel, putukatel. 7. Gaasivahetus selgroogsetel Lõpused kaladel nt (keha sisepinna väljasopistised) Mudahüpik kasutab hingamiseks nahka. Gaasivahetuspinnad paiknevad keha sees, õhku liigutatakse. Hingamisteed ja epiteelid hoitakse alati niiskena. Kopsud (sissepoole tunginud või sisse sopistunud kehapind). Kahepaiksetel kopsud algelised, nahahingamine. Lindudel alveolaarset ehitust. Trahheed pikemad kui
alusklaas, vesi, pipett valmistamine (põhjendamisoskuse prepareerimisnõel (2) juudihabeme kujundamine, sõnavara kattekoest. täiendamine, protsessi Õhulõhede kirjeldamine) ehitus. Joonise 11 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile tegemine. 4) Arutelu: vee
annaabi.ee 
