Kõrge niiskustase ja madalad temperatuurid pikendavad kuivamise aega. Lõplik tugevus saavutatakse mitme nädala pärast. Peale kasutamist tuleb töövahendist hoolikalt eemaldada liigne värv ning pesta korralikult veega, pritsmete sattumisel kõrvalpindadele tuleb need kohe veega eemaldada. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Hoida tihedalt suletud anumas, jahedas ja kuivas ning kaitstuna külmumise eest. Värvikulu umbes 0.10 kuni 0.14 l/m2 ühele kattekihile, sõltuvalt aluspinnast, katmismeetodist ning pinna kvaliteedist. Säilitamine tihedalt suletud originaalanumas 180C juures: 12 kuud. Tooted ei ole keemiliste säilitusainetega. Seetõttu tuleb avatud anum tarvitada ära nii kiiresti kui võimalik. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla Enne kui alustada värvimistöödega, tuleb kinni katta pinnad, mida ei soovita värvida. Selleks kasutada maalriteipi ja ehituspappi/kilet. Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest.
Pinnale kanda väga õhukeste kihtidena kuni 6-7 korda. Kuiv ülevärvimiseks peale 24 tunni möödumist, sõltuvalt temp-ist, õhu ja pinna niiskusest. Lõplik tugevus saavutatakse mitme nädala pärast. Töövahendid pesta korralikult veega, pritsmete sattumisel kõrvalpindadele tuleb need kohe veega eemaldada. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Hoida tihedalt suletud anumas, jahedas ja kuivas ning kaitstuna külmumise eest. Värvikulu umbes 0.10 kuni 0.14 l/m2 ühele kattekihile, sõltuvalt aluspinnast, katmismeetodist ning pinna kvaliteedist. Säilitamine tihedalt suletud originaalanumas 180C juures: 12 kuud. Tooted ei ole keemiliste säilitusainetega, seetõttu tuleb avatud anum tarvitada ära nii kiiresti kui võimalik. Pilet 3 1. Pindade krohvimine kipsmördiga. Töökäik on sama nagu tsementkrohvimisel, kuid pind jääb siledam. Enne krohvimistööde algust peab aluspind olema puhas ja ühtlase niiskusega. Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni
plastmass kiudu mille läbimõõt on tavaliselt suurem. Magistraalvõrkudes kasutatakse klaaskiudu kuna tema sisemised kaod on väiksemad, lokaalsetes arvuti võrkudes aga kasutatakse plastkiudu, kuna plast kaabel on odavam ja talub paremini painutusi. Nii kaabli soon kui kate ei tohi monteerimisel ega eksplotatsioonis vigastada, sest vigastuse kohtades ei teki enam korraliku sidestust. Selle tagamiseks on ka kõige lihtsama ehitusega kaablid kaitstud lisaks kattekihile veel kaitsekattega. Kaitsekihiks on mingi mehaaniliselt tugav plastmass, nagu polütoriaan või PVC, mitmesooneliste magistraalkaablite korral milliseid võib riputada ka õhku on mehaanilise tugevuse saavutamiseks lisatud kaabli keskele terastross ning väljast veel omakorda. Optilise signaali allikaga kus saadakse valgussignaal kasutatakse kas valgusdioode millised või töötavad kas punases või infrapunases piirkonnas, kuna kiire
või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid. Liimi viskoosus (voolavus) on sõltuvuses liimitava puidu tihetusest- kõva puidu puhul kasutatakse vedelamat, pehme puidu puhul paksemat liimi. Liimi peale kandmine: Liimi pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina. Reeglina kantakse liim ühele liimitavatest pindadest. Pealistamisel kanna liim aluspinnale, mitte kattekihile. Erandiks on kontaktliim ja otspindade liimimine, sest otspinna lahtised poorid imavad palju niiskust. Hoidmine enne kokkupressimist: See on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi imbumiseks puitu. Seda otstarvet võib täita ka liimi pealekandmise aeg (peab aga teadma kaua see liim liimib). Erandiks on tisleriliimi (naha-, kondiliim) kasutamine, kuna on termoplastne ja jahtumisel kõveneb kiiresti, kuid on võimalik kasutada lisa kuumutamist. Detailide kokkupressimine:
annaabi.ee 
