Funktsiooni järgi: A) vegetatiivsed e kasvupungad B) generatiivsed e õiepungad C) segapungad Asukoha järgi: Uinuvad pungad Adventiiv e lisapungad Leht Lehelaba Leheroots Abilehed Leherood (pea- ja külgrood) Leht on kaetud kattekoega, mille kitiiniga läbi imbunud kihti nimetame kutiikulaks Lehtede pind võib olla kaetud vahakihiga või karvadega Otstarbe ja ehituse alusel eristatakse katte-, haake- ja näärmekarvu Kattekarvade jaotumine Siidkarvad n hõberemmelgas Viltkarvad n Douglase enelas Karekarvad n harilik jalakas Soomuskarvad n astelpaju Tähtkarvad n deutsiad Kattekarvade jaotumine Haakekarvad on tugevad kõverdunud või terava tipuga karvad n lõhnav vaarikas Näärmekarvad on elusrakkudega ja toodavad eeterlikke aineid Lehtede jaotumine Lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust, sügisel langeb leht tervikuna n arukask
KIRJU- See värvus jagatakse 5 mustriks, millest tavalisemad on tumedad laigud heledal taustal, näiteks kastanpruuni värvi nahk valgete laikudega (nn. ovaro). Valget nahka teist värvi laikudega nimetatakse Tobianoks. MUSTA-VALGEKIRJU- Seda tüüpi hobusel on suured ebakorrapärased laigud. HIIRJAS- Hobuse kattekarvad on hiirhallid, jalgade allosas mustad, jõhvid samuti mustad. TUHKUR- Värvuse tunnuseks on see, kui hallide kattekarvade hulgas leidub pruune karvu ning kui jõhvkarvad on mustad. KOLLANE- Kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased ning jõhvkarvad on valkjad. MUSTJASKÕRB- Nahk on must,ninamikul,kubemel ja kõhu piirkonnas on pruune karve Raudjas hobune: 6 EESTI HOBUNE Kuni 19. sajandini olid hobused peamiselt ratsa- ja sõiduhobused. Eesti hobune sai ratsahobusena hästi hakkama. Kui hobuseid
· Rinna index rinna laius x 100/rinna sügavusega · Kompaktsuse index kehamass(kg) / tk(cm)-100 · Kämbla koormuse index kehamass(kg)/kämbla ümbermõõt(cm) Kergemad Rü korda 2,7 = siis saab massi kg Keskmised rü korda 3,1=kehamass kg Raskemad rü korda 3,5 = kehamass kg 13.02.07 Värvused ja märgised Värvus oleneb ka sellest kui kohevad hobuse karvad on. Värvuse annavad lakk, tukk ja saba. Värvus kattekarvade ja jõhvkarvade koosmõju. Aborigeensete põhivärvused : kõrb, hiirjas, võik Värvus Kattekarvad jõhvkarvad Varjundid Must Mustad Mustad Pigimust - läikega Süsimust läiketa Ahkmust karvade tipud pruunikaks pleekunud