lõpeb vee elektrolüütide imendumine epikaalsuunas) või vereringesse (sisekeskkonda endokriinnäärmed toimub tselluloosi ja teiste taimsete kest- ja kiudainete bakteriaalne nõre väljub basaalsuunas) lõhustumine - Ainuraksed näärmed jääkainete väljutamine päraku kaudu katteepiteelis teiste rakkude vahel soole karikrakud produtseerivad limaskesta katvat ja kaitsvat lima - koosneb enamasti seesmisest ringkihist ja välimisest pikikihist mucus - põhiülesandeks sisaldise transport, mis algab suuõõnes tahtliku
seedimise lõppstaadiumid. Hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar. Arteriool ühendub hatu tipul veenulaga kas otseselt (anastomoosi abil) või kapillaaristiku kaudu. Seedimise ajal läbib veri kapillaaristikku, seedimise vaheaegadel aga liigub otse arterioolist veenulasse. Soolenäärmed, (glandulae intestinales) paiknevad hattude vahel, produtseerivad soolenõret e. enteropeptidaasi. Katteepiteelis ja näärmetes esinevad rakkude vahel lima eritavad karikrakud. Lümfotsütaarne aparaat a. üksikfolliikulid (15000), väikesed b. koondlümfifolliikulid (Peyeri naastud), paiknevad niudesoole kinnisti vastas olevas sooleseinas (pikkus 2-12 cm, koguarv 20-40). Elu jooksul väheneb sooles lümfifolliikulite arv.Lümfifolliikulid produtseerivad lümfotsüüte, sellega tagab epiteel kaitsebarjääri mikroobide vastu
- seedimise ajal läbib veri kapillaaristiku, seedimise vaheaegadel liigub otse arterioolist veenulasse Soolenäärmed GLANDULA INTESTINALES asuvad hattude vahel, 16 - NTEROPEPTIDAASI produtseerivad soolenõrete E ● Limaskestale on niudesoolesiseloomulikud ka katteepiteelis ja näärmetes esinevad lima tootvad karikrakud, lümfoidse koe kogumikud e Peyeri naastud - lümfotsüütne aparaat kooneb väikestest üksikfolliikulitest (15 tuhat) ja koond-lümfifolliikulitest ehk Peyeri naastudest - peensoole lümfisooni, mida mööda liigub piimjas rasvaemulsioon, nimetatakse ka küüluse ehk piimandijuhadeks - paiknevad niudesoole kinnisti vastas olevas sooleseinas (pikkus 2-12cm, kogurv 20-40)