Arvutused 1. Sademe massi leidmine P = P '-P0 = 43 - 38 = 5mg 2. Konstandi k leidmine 9 9 0,001 k= = = 0,0005687 2( - 0 ) g 2 ( 2420 - 1000) 9,8 3. Vaadeldavaks ajahetkeks täielikult settinud osakese raadiuse leidmine (näitena settimiskõvera punktis A) H 0,125 r =k v =k = 0,0005687 = 2,2478 10 -5 m tA 80 4. Fraktsiooni suhtelise sisalduse leidmine settimiskõvera ordinaattelje lõikude pikkuste suhete järgi (lõikude pikkused toodud tabelis 3) OO1 2,3 Q= 100% = 100% = 11,9% OP 19,4 5. Jaotusfunktsiooni väärtuste leidmine a) r = r1 - r2 = 2,0105 10 -5 - 1,8353 10 -5 = 1,7517 10 -6 b) Q = Q2 - Q1 = 19,1% - 11,9% = 7,2% Q 7,2 c) F = = = 375...
Katse suhteline viga: %== 1,45% b. Leian NaCl sisalduse lahuses molaarsuse kaudu: c. Leian NaCl sisalduse lahuses molaalsuse kaudu d. Leian NaCl sisalduse lahuses moolimurru kaudu e. Leian NaCl sisalduse lahuses normaalse kontsentratsiooni kaudu Kokkuvõte ja järeldused Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, mis on kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Punktis a saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvudest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest.
1 Katse Kontrollsõela Silindrisse Muljumiskindlus nr läbinud puistatud Dp, [%] killustiku killustiku mass, m1, [g] mass, m [g] 1 300,6 2271 13,2 2 8. Järeldus Antud killustiku muljumiskindluseks saadi 13,2%. Mida suurem on muljumiskindlus, seda tugevam on betoon. Antud katsetulemuse põhjal ei ole võimalik hinnata antud killustiku kasutamist betoonis, kuna mõned näitajad on määramata. Arvutatud muljumiskindluse näitaja järgi leitakse killustiku märk LISA tabelist 1, mille järgi tuli antud katse killustiku tugevusmärgiks 800. LISA Tabel 1 Killustiku märk Muljumiskindlus, Dp, [%] Sette- ja moondekivimis
5. Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes NaCl tegelikustmassist(mõõdetud ühikutes)liivasoola segus: = 6,47g-7,5g =-1,03g ja suhteline süstemaatiline viga: = (6,47g-7,5g)/7,5g*100% = -13,7(3)% Kokkuvõte või järeldused. Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, mis on kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Punktis 1. saadud katsetulemuse erinevus tegelikust võis olla tingitud ligikaudsetest arvudest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest.
g 1 Eaine ( ) g−ekv naine (g−ekv) 3,78 Cn = 3 = =15,12 g−ekv /dm3 V lahus (dm ) 0,25 Kokkuvõte ja järeldused Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, mis on kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Punktis a saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvudest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest.
katsetamise, vastavushindamise, märgistamise ja tähistamise protseduurid. Käesoleva standardi käsitlusalasse kuuluvaid tooteid kasutatakse ka monteeritavates soojustussüsteemides ja liitpaneelides, kuid neid tooteid sisaldavate süsteemide toimivus ei kuulu käesoleva standardi käsitlusalasse.[1] 1.1.1 Pikkus ja laius Pikkus l ja laius b tuleb määrata vastavalt standardile EN 822. Ühegi katsetulemuse erinevus nimiväärtusest ei tohi ületada järgmisi väärtusi: pikkus ±2% laius ±1,5% 1.1.2 Paksus Paksus d tuleb määrata standardi EN 823 järgi. Koormus peab olema 50 Pa, välja arvatud tooted, mille survepinge või survetugevuse tase on 10 kPa või suurem. Sel juhul peab koormus olema 250 Pa. Ükski katsetulemus ei tohi erineda nimipaksusest rohkem, kui seda lubavad tabelis 1 antud tasemele või klassile vastavad tolerantsid. 1 EVS-EN 13162:2008. (2009)
Valem 4.1 Puistetihedus m1 m 0 1000 V - puistetihedus [kg/m3] m - anuma mass [g] m1 - liiva ja anuma mass [g] V - anuma maht [cm3] 2 Arvutus: 1713.2 215.8 kg 0 1000 1497.4;[ 3 ] 1000 m 1695.6 215.8 kg 0 1000 1479.8;[ 3 ] 1000 m Kuna kahe katsetulemuse erinevus ei ole suurem kui 20 kg/m 3 puistetiheduse näitajat võib peeta täpseks ja kolmas katse ei ole vajalik. 4.2 Terastikulise koostise määramine Terastikulise koostise määramiseks liiva kuivatati 105-110 ºC juures 24 tundi. Sellest liivast võeti 2000g ja sõelutati sõelal avadega 8 ja 4 mm. Sõeltel jäänud liiva massid kaalutati ja arvutati kruusaterade hulga liivas järgmise valemiga: Valem 4.5.1 Kruusasisaldus liivas m4 a4 100
Katse süstemaatiline viga: %==1,45% b. Leian NaCl sisalduse lahuses molaarsuse kaudu: c. Leian NaCl sisalduse lahuses molaalsuse kaudu d. Leian NaCl sisalduse lahuses moolimurru kaudu e. Leian NaCl sisalduse lahuses normaalse kontsentratsiooni kaudu Kokkuvõte ja järeldused Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, mis on kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Punktis a. Saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvutdest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine, selle lahjendamine ning kontsentratsiooni määraminnne tiitrimisega. Sissejuhatus Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse
Cx = = 0,00579 NaCl % sisalduse liiva-soola segus: %==*100%=87,6% Lahuse normaalsus: CnNaCl = mNaCl = 4,64g = 0,00464 kg Vlahus = 250 dm3 = 0,250 dm3 = 0,00025 m3 CnNaCl = = 0,317 g*ekv/dm3 Leian NaCl % sisalduse liiva-soola segus : %NaCl =100%*=83% Lahuses oli 90% soola Veaarvutus: 90%-83%=7% Kokkuvõte ja järeldused: Katse käigus peaks arvestada kui palju soola sisaldas liiva-soola segu. Tegelikult valmistati 90% soola sisaldusega segu. Aga arvetuse järgi mina sain 83%. Saadud katsetulemuse erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võib olla tingitud ligikaudsetest arvutdest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest.
Veaarvutus: Tegelik NaCl sisaldus liiva ja soola segus oli 50%. Seega tegelik mNaCl=0,5*5,90=2,95g Katse süstemaatiline viga, lähtudes NaCl tegelikust massist (mõõdetud ühikutes) liiva ja soola segus: 2,95g - 2,405g = 0,545g ja suhteline süstemaatiline viga %=(0.545/5,90)*100 = 9,2% Kokkuvõte ja järeldused: Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, mis on kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvutdest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö nr. 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff).
Seega tegelik m NaCl = 0,9 5,53 = 4,98 g. Katse süstemaatiline viga, lähtudes NaCl tegelikust massist (mõõdetud ühikutes) liiva ja soola segus: 5,01 4,98 = 0,03 g Suhteline süstemaatiline viga: 0,03 g100 % = = 0,602% 4,98 g Kokkuvõte ja järeldused: Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, milline viis on kõige mugavam või mida on edaspidises töös vaja. Saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvudest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö nr. 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff).
ületada 5%. Mida lähemal on üksikproovid keskmisele, seda ühtlasem betoon. Hajuvust
väljendatakse standardhälbega.
22. Betooni survetugevuse hajuvuse hindamine, betooni survetugevusklass
Hajuvust hinnatakse standardhälbega või variatsioonikoefitsendi alusel. Mida lähemal on
üksikproovid keskmisele, seda ühtlasem betoon. Survetugevusele on tootmise
algperioodil ning pideval tootmisel kindlad nõuded. Fcm>fck+4 jms...... Samuti on
kriteeriumid standardhälbele: viimase 15 katsetulemuse põhjal peab olema
standardhälve kogu katsetulemuste standardhälbe läheduses. (0,63
2. Defineerige sündmuste algebra. Tooge vähemalt 2 sündmuste algebra mittetriviaalset näidet Sündmuste algebra koos tema määratud tõenäosusmõõduga moodustavad tõenäosusruumi. Mõnikord on kasulik sündmuste sigma-algebrast mõelda ka kui informatsioonist selle kohta, millistesse Ω alamhulkadesse kuulumist suudab vaateleja temale antava (sageli osalise) informatsiooni põhjal kindlaks teha. Mida rohkem informatsiooni vaatelja katsetulemuse kohta saab, seda rohkem hulki sisaldab ka vastav sigma-algebra. Klassi F0 nimetatakse sündmuste algebraks, kui: 1) ∅,Ω ∈ F0 (Ω < ∞; Ω – elementaarsündmuste ruum ehk hulk, mille elementideks on juhusliku katse kõikvõimalikud tulemused) 2) A ∈ F0 => Ā ∈ F0 3) A,B ∈ F0 => A + B ∈ F0 Nt: Ω = {1,2,3,4,5,6} a. F = {∅,Ω} b. A = {2,3,5}; F = {∅,Ω,A,Ā} c. F = {∅,Ω,{2,4,5},{5},{1,3,6},{1,2,3,4,6},{1,3,5,6},{2,4}}
3 Viga Viga on mõõtmistulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse erinevus. Tõeline väärtus on füüsikalise suuruse ideaalselt täpne väärtus. Kahjuks jääb selle leidmine vaid unelmaks. Ükski mõõtmistulemus pole täpne ja igal mõõtmisel on alati tehtud viga. Vigade suuruse hindami- ne on eksperimendis sama tähtis kui füüsikalise suuruse enda mõõtmine, mõnikord tähtsamgi (näiteks metroloogias). Vigade arvutamine on töömahukam kui katsetulemuse leidmine, kuid see-eest lihtne toiming. Enamasti mõistetakse vea all põhiviga. See on suurim erinevus eksperimendis leitud väärtuse ja tõelise väärtuse vahel. Edaspidi on ka siin vea all mõeldud põhiviga. Kui 1 kg kaalupommi (põ- hi)viga on 1 g, siis ei või vihi mass erineda massist 1 kg rohkem kui 1 g võrra. Vea tähistamiseks lisatakse füüsikalise suuruse tähise ette täht ∆. Pikkuse l viga on niisiis ∆l. Mõõtetulemus võib
annaabi.ee 
