loomisega. 1943. aastal tunnistas Ameerika Ühendriikide Ülemkohus ametlikult raadio leiutajaks Nikolai Tesla. 1995. aastal võeti kasutusele digitaalne raadioringhääling (Digital Audio Broadcasting, DAB). Eestisse jõudis raadio aastaid hiljem ja esimest korda demonstreeriti siin raadioaparaati 1921. aastal. 1923. aastal võeti Eestis kasutusele oskussõna "ringhääling". Järgmised olulised sündmused Eesti raadioajaloos toimusid 1924. aastal, kui 11. mail toimus esimene katsesaade Haapsalus. 1924. aasta 17. mai asutati esimene raadioalane organisatsioon Eesti Raadio Klubi, mis andis välja esimest raadioalast ajakirja Eesti Raadio. Sama aasta suvel toimusid Rootsi Raadio katsesaated Tallinnas. 1. novembril 1924. aastal asutati osaühisus Raadio Ringhääling, mille eesmärgiks oli raadioringhäälingu arendamine Eestis. 1926. aasta 18. detsembril alustas tööd Kopli raadiojaam, millest sai alguse regulaarne ringhääling. 1927. aastal oli eetris esimene
sügis Alustati saatejaama hoonete ehitamist. detsember Inglismaalt saabusid masti osad, mis tormi kätte sattunud laeval olid kõverdunud ja muutunud kasutamiskõlbmatuks. Joonis 3. Saatejaam 1937 mai Inglismaalt saabusid uued masti osad. 18.mai Alustati masti monteerimist. 4 9.juuli Mast saavutas projektikõrguse (196,6 m maapinnast). 20.juuli Fred Olbrei juhitud komisjon võttis masti vastu. 15. okt. Esimene katsesaade. 15. dets. Türi raadiosaatejaam alustas tööd. Joonis 4. Raadiojaama asukoht 2009 1941 10.juuli Taganev Punaarmee õhkis Türi raadiosaatejaama. 1942 sügis Purustatud saatejaama territooriumile hakati püstitama Poolast toodus trofeesaatjat, mille mast monteeriti kokku ~3 meetri pikkustest terastorudest. Joonis 5. Basseini asukoht 1943 jaanuar Saatejaam alustas tööd. 1944 september Saksa väed õhkisid Türi saatejaama
Valitsusringkonnad ei kahelnud RH tähtsuses mitte ainult Eestis, sest ka mitmel pool mujal maailmas peeti seda vaid mänguasjaks. Avalik huvi oli aga juba algusest peale olemas: raadiost kirjutati ajalehtedes (et aitaks kaasa muusika levikule): levitati ideed, et raadiol on ühiskonnas palju tähtsaid funktsioone. 1.11. 1924 registreeriti eraettevõttena osaühing Eesti Ringhääling, asutajateks Aleksander Tamm, Harald Normak, Eduard Rosenvald jt. Esimene katsesaade anti eetrisse 11. 05. 1924: esines Läänemaa Ühisgümnaasiumi segakoor. RH avati 2 aastat hiljem 18. 12. 1926. Suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esimeste saadete ajal ei saanud raadiot käsitleda massimeediumina: raadioaparaate oli vähe, kuuldavus tehnilistel põhjustel halb. Ka ajalehed ei pidanud RH avamist suursündmuseks saatekava hakati avaldama paar nädalat pärast avasaadet, kavas olid loetletd muusikapalad, kuid mitte sõnalise osaga eetris esinejad.
annaabi.ee 
