nr. ruumala [cm3] [kg/m3] puistetihedus [kg/m3] 1 1563 1563 2 1000 1562 1562 1563 5.2 Liiva terade tiheduse määramine L = [ m / (V2 V1) ] * 1000 [kg/m3] Tabel nr 2 näivtiheduse määramine Katse Katseproovi Näit mensuuril Näit mensuuril Näivtihedus Keskmine nr. mass [g] koos veega[ml] koos vee ja [kg/m3] näivtihedus liivaga[ml] [kg/m3] 1 291 250 360 2645 2 265 250 350 2649 2647 5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine
m1 killustiku ja anuma mass, kg V anuma ruumala, m3 Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. 3.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Katsetatava proovi suurus sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Täitematerjali katseproovi mass ei tohi olla väiksem kui tabelis 1 toodud minimaalsest massist. Peenosiste eraldamiseks pestakse katseproovi sõeltel 31,5 mm ja 4 mm ning hoitakse temperatuuril 22+-3 C 24+-5 tundi. Immutatud katseproov kallatakse katsenõus temperatuuril 22+-3C olevasse vette ja eemaldatakse kaasatud õhk pöörates ja raputades katsenõud ettevaatlikult. Katsenõu täidetakse veega kuni kindlaksmääratud nivooni ja määratakse katsenõu mass koos vee ja katseprooviga (m2)
Valem 5.1 Tabel nr 1 Puistetiheduse määramine Katse Anuma Materjali mass Puistetihedus Keskmine 3 nr ruumala [cm ] anumas [g] [kg/m3] puistetihedus [kg/m3] 1 14193 1419,3 1429 10000 2 14395 1439,5 5.2 Terade tihedus Valem 5.2 Tabel nr 2 Näivtiheduse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass Näivtihedus [kg/m3] õhus kaalutud [g] vees kaalutud [g] 1 1000 623,4 2659 5.3 Killustiku tühiklikkus Valem 4. Tabel nr 4 Killustiku tühiklikkuse määramine Katse nr 0pKkesk [kg/m3] oK [kg/m3] pk [%] 1 1429 2659 46,3 5.4 Killustiku terastiku koostis Kogu proovi mass oli m=2646 g
Tabel nr 1 Puistetiheduse määramine Katse Anuma Materjali mass Puistetihedus Keskmine 3 nr ruumala [cm ] anumas [g] [kg/m3] puistetihedus [kg/m3] 1 13710 1371 1382 10000 2 13926 1393 5.2 Näivtiheduse määramine Valem 2. Tabel nr 2 Näivtiheduse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass Näivtihedus [kg/m3] õhus kaalutud [g] vees kaalutud [g] 1 1000 616,6 2608 5.3 Killustiku veeimavuse määramine Valem 3. Tabel nr 3 Veeimavuse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass 7 Veeimavus [%] õhus kaalutuna [g] päeva vees immutamise järel
3 m - anuma mass [kg] m1 – killustiku ja anuma mass [kg] 3 V – anuma maht [ m ¿ Valem nr.2 m kg ρ K= ∙1000 [ 3 ] m−m1 m kg ρK [ ] - killustiku terade tihedus m 3 m - proovi mass [g] m1 – katseproovi mass vees [ g ¿ m – katseproovi mass õhus [ g ¿ Valem nr.3 100 ∙(m1−m 4) Wk= m4 Wk – killustiku veeimavus [%] m1 – küllastunud pindkuiva täitematerjali mass õhus [g] m4 – kuiva täitematerjali mass õhus Valem nr.4 ρ0 k Pk = 1−( ρk ) ∙100 Pk - killustiku tühiklikkus [%] ρ0 k 3 – killustiku puistetihedus [kg/ m ] ρk 3
Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr. 02, avaga 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse proov 50 g ning asetatakse sõelale nr. 02. Algselt sõelutakse mehaaniliselt 5 minutit ning seejärel käsitsi. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk %-des sõelumiseks võetud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1% Valem 1. JP = ( Mj / M ) * 100% JP jahvatuspeensus [%], Mj mass sõelal [g], M katseproovi mass [g] 4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga %-des kipsi massi suhtes. Normaalkonsistentsi määramine: - nõuse valatakse vett, 50 70% kipsi massist - vette valatakse 2 - 5 sekundiga 300 g kipsi ning sekatakse see 30 sekundi jooksul
Sõel avaga 2,0 mm L2,0=100-8=92% Sõel avaga 1,0 mm L1,0=100-30=70% Sõel avaga 0,5 mm L0,5=100-62=38% Sõel avaga 0,25 mm L0,25=100-89=11% Sõel avaga 0,125 mm L0,125=100-98=2% d) Liiva peensusmoodul FM=(2+8+30+62+89+98)/100=2,89~3 8.3 Huumusesisalduse määramine Tabel 8.3.1 Huumusesisaldus liivas Katse Katsetatav materjal Katseproovi värv 24h Betooniks kõlblik / nr. möödudes mittekõlblik 1 Liiv (puhas) Heledam etanoolist Kõlblik 2 Liiv + lehed, muld, okkad Tumedam etanoolist Mittekõlblik 7 Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest, seega on
Katse Anuma Anuma Materjali Puiste- Keskmine K ruumala mass anumas tiheduse (kaks nr mass [g] [cm3] [g] [kg/m3] lähimat) 1 14773 1328.7 2 10000 1486 15083 1359.7 1370.0 Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass Terade tihedus 3 õhus kaalutud [g] 15243 vees 1375.7 kaalutud [g] [kg/m3] Tabel 5.21 313.64 196.7 2680.0 2 305.5 196 2790.0 atsete tulemused 5.1. Killustiku puistetiheduse määramine 5.2. Killustiku terade tiheduse määramine Tabel 5
M – jahvatatava aine mass [g] Valem nr: 2 3 ∙ F p ∙l R p= 2 ∙a ∙ H 2 R p – paindetugevus [N/mm2] l – distants tugede vahel [mm] a – proovikeha laius [mm] H – proovikeha kõrgus [mm] F p – purustav jõud [kN] Valem nr: 3 Fp Rs = S Fp – purustav jõud [kN] Rs – survetugevus [N/mm2] S – surveplaatide pindala [mm2] 5. Katsetulemused Tabel 5-1 Jahvatuspeenuse määramine Katse Katseproovi mass Mass sõelal [g] Jahvatuspeenus nr. [g] [%] 1. 49,72 4,22 8,49 Tabel 5-2 Normaalkonsistentsi määramine Katse Segu koostis Segu laialivalgumine [mm] nr Kipsi kaalutis [g] Vee hulk 1. mõõt Keskmine [m [% kipsi d D
tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemi 1 järgi. m1 -m 0pK = V (Valem 1) m-anuma mass [kg] m1- killustiku ja anuma mass [kg] V- anuma maht [ m3 ] 4.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Killustiku terade tiheduse määramiseks tuleb katsenõu täita veega mingi kindla nivooni. Esmalt kaalutakse katsenõu mass koos katseproovi ja veega, seejärel katsenõu mass koos veega ning lõpuks kaalutakse pindkuiv katseproov. Seejärel arvutatakse valemi 2 järgi killustiku terade tihedus. m OK = m - (m4 -m ) (Valem 2) 4 2 3 m2 küllastatud täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass [g] m3 veega täidetud katsenõu mass [g] m4 kuiva täitematerjali mass õhus [g]
7 PÕHI 8 4 100 0 - Tabel 5. Terastikuline koostis Graafik 1 RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava liiva piirid ning meie saadud liiva terastikuline koostis. 4.4.5 Huumussisalduse määramine Katse nr Katsetatav materjal Katseproovi värvus 24h möödudes1 1 Liiv Etalonist heledam 2 Liiv + okkad + muld Etalonist tumedam Tabel 6. Huumuse sisalduse määramine Liiv on betonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest, seega on 1. katse puhul kasutav liiv kõlblik betoonis kasutamiseks, 2
Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine Et võrrelda survetugevuse sõltuvust niiskussisaldusest katsekehas, kaalutakse katsekehi, mida kuivatati kuivatuskapis enne ja pärast kuivatamist. Tulemused on toodud punktis 4.5 tabelis 1.5 4. Töö tulemuste vormistamine 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Katse nr Katseproovi mass Mass sõelal [g] % [g] 1 50 3,24 6,48 2 50 3,60 7,20 Tabel 1.1 jahvatuspeensuse määramine Aritmeetiline keskmine: (6,48+7,20) / 2 = 6,48% Jahvatuspeenus on 6,5% 4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis: 350g Katse nr Segu Taignako Märkused
10.2013. a ettekirjutusega kohustati Kose vallas tegutsevat Tiidu Toit OÜ-d Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 178/2002 art 14 lg-te 1 ja 6 ning toiduseaduse (TS) § 22 lg-te 1 ja 3 alusel peatama Hiina päritolu meepartii 09/2014 edasine käitlemine (sh turustamine) ja kutsuma hiljemalt 14.10.2013 turult tagasi Tiidu Toit OÜ poolt müüki suunatud sama meepartii tooted. Ettekirjutuse kohaselt sai VTA katseproovi alusel 08.08.2013 teada, et Tiidu Toit OÜ poolt turustatavas meepartiis 09/2014 sisaldub inimese tervisele ohtu kujutav aine klooramfenikool. Ühtlasi kohustati Tiidu Toit OÜ-d andma VTA-le hiljemalt 14.10.2013 teada meepartii 09/2014 ladustamise koht. Ettekirjutuses selgitati, et Tiidu Toit OÜ jäeti menetluses ära kuulamata HMS § 40 lg 3 p 1 alusel. Samas ettekirjutuses tehti sunnivahendi rakendamise hoiatus, mille
annaabi.ee 
