5, 10, 20 ja 50 liitrit. Killustik puistatakse 10 cm kõrguselt anumasse kuhjaga, seejärel tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemi 1 järgi. m1 -m 0pK = V (Valem 1) m-anuma mass [kg] m1- killustiku ja anuma mass [kg] V- anuma maht [ m3 ] 4.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Killustiku terade tiheduse määramiseks tuleb katsenõu täita veega mingi kindla nivooni. Esmalt kaalutakse katsenõu mass koos katseproovi ja veega, seejärel katsenõu mass koos veega ning lõpuks kaalutakse pindkuiv katseproov. Seejärel arvutatakse valemi 2 järgi killustiku terade tihedus. m OK = m - (m4 -m ) (Valem 2) 4 2 3 m2 küllastatud täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass [g]
Katsetatava proovi suurus sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Täitematerjali katseproovi mass ei tohi olla väiksem kui tabelis 1 toodud minimaalsest massist. Peenosiste eraldamiseks pestakse katseproovi sõeltel 31,5 mm ja 4 mm ning hoitakse temperatuuril 22+-3 C 24+-5 tundi. Immutatud katseproov kallatakse katsenõus temperatuuril 22+-3C olevasse vette ja eemaldatakse kaasatud õhk pöörates ja raputades katsenõud ettevaatlikult. Katsenõu täidetakse veega kuni kindlaksmääratud nivooni ja määratakse katsenõu mass koos vee ja katseprooviga (m2). Järgnevalt võetakse katseproov veest välja ja lastakse nõrguda. Katsenõu täidetakse veega kindla nivooni ja määratakse katsenõu mass koos veega (m3). Nõrutatud katseproov asetatakse kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldatakse üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaalutakse (m1).
Killustiku terade tiheduse määramiseks tuleb killustik kaaluda õhus ja vees. Killustik ei kaeta parafiiniga, kuna killustik on tihe materjal, mis ei ima vedelikku endasse kiiresti. Tabelis 6.2 on näidatud katse tulemused. Katset viidi läbi kaks korda. Killustiku terade tihedus arvutatakse: (2) kus kuiva täitematerjali mass õhus, g; veega täidetud katsenõu mass, g; - täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass, g. Tabel 6.2 Terade tihedus killustiku Killustiku Katsenõu Katsenõu mass mass õhus, g vees, g õhus, g vees, g Tihedus 66 41,8 634 310,2 1958,00 2 6.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus arvutatakse:
Tudengid: Tallinn 2015 2 Sisukord 1.Katseseadme põhimõtteskeem.................................................................................................3 Joonis 1.1. Katseseadme põhimõtteskeem: Elektrilise tugevuse määramise katsenõu [1].........3 1. Katseseadme põhimõtteskeemi seletamine.........................................................................3 2.Mõõtetulemused.......................................................................................................................4 1. Tabelina...............................................................................................................................4 Tabel 2.1. Mõõtetulemused tabelina..........................................
mitmel erineval katseetappidel. Silindrit diameetriga 75mm, kolbi ja hüdraulilist pressi kasutatakse killustiku tugevusmargi määramiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 Puistetiheduse määramiseks puistatakse killustik 10cm kõrguselt 10l anumasse ning kaalutakse. Katsetulemused kantakse valemisse nr.1. Katset kooratakse kaks korda, vajaduse korral ka kolmandat korda. 4.2 Näivtiheduse määramisel kaalutakse katsetatav killustiku hulk õhus. Kaalutakse ka katsenõu mass koos veega ja katsenõu mass koos vee ja killustikuga. Saadut tulemused kantakse valemisse nr.2. 4.3 Killustiku veeimavuse määramiseks kaalutakse täitematerjal õhus ning see järel 7 päeva jooksul pindküllastunud täitematerjali mass õhus, peale mida arvutatakse otsitav suurus valemiga nr.3. 4.4 Killustiku tühiklikkuse määramisel kasutatakse eelnevalt välja arvutatud puistetihedust ja näivtihedust. Vastavaid suuruseid kasutatakse tühiklikkuse
annaabi.ee 
