plastsust iseloomustav suhteline ahenemine, seda suurem on Kmax. Mõju avaldab ka tooriku pinna olek (pinnakaredus, koostis, sisepinged x jne.) ning tõmmatava detaili paksuse suhe läbimõõtu saa» s/di, mille suurenedes stantsitavus üldiselt paraneb. Lõiketöödeldavuse määrab sõltuvus lõikekiiruse v ja lõikeinstrumendi püsivusaja Tp vahel. Uuritavat ja etalonmaterjali teimitakse täpselt ühesugustes tingimustes. Keevitatavuse masinteimid on standardiseeritud Katsemasinas koormatakse keevisõmblusega proovikeha kas painutamisega või tõmbamisega. Kasutatavad deformatsioonikiirused imiteerivad reaalseid deformatsioonikiirusi keevisõmbluse jahtumisel. Masinteimiga leitakse kriitiline deformatsioonikiirus, mille juures tekivad praod. Ekspluatsiooniomadused Need määratakse kindlaks erikatsetustega (sõltuvalt masina töötingimustest). Üks tähtsamaid ekspluatatsiooniomadusi on kulumiskindlus.
0 - u ¿ A x 100 u kus Au on ristlõikepindala katsekeha kaelas purunemise järel. Katse metoodika: Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega, mis sageli lõppevad katsekeha purunemisega. Käesolevas laboratoorses töös testiti kahte materjali tõmbele. Katsekehade venitamine toimub katsemasinas Z250. Kehad mõõdetakse enne ja pärast katset. Käesolevas katses on katsetatavateks kehadeks on: terasvarras algmõõtmetega l0 = 100,25 mm, d0 = 20.05mm malmvarras algmõõtmetega l0 = 117.26 mm, d0 = 20.3 mm. Proovikeha paigaldatakse masinasse ning algparameetrid sisestatakse katsejutimistarkvarasse. Järmisena täpsustatakse katse kiirus ning soovitud tulemused millele järgnevalt võib katset alustada.
Kui see on olulise osa ristlõikest läbi lõiganud, siis detail puruneb töötava ristlõike vähenemise tõttu. Sellist kahjustuse järkjärgulist arenemist nimetatakse väsimuseks ning tekkivat makropragu väsimuspraoks. Väsimuspiir on suurim pinge, mida materjal talub purunemata kui tahes paljude tsüklite vältel. Konkreetse teguriga R väsimuspiir määratakse proovikehade sarja teimimisega spetsiaalses katsemasinas. Tulemused Wöhleri diagrammina. Väsimustugevuse diagramm – kasutatakse asümmeetrilise tsükli puhul. Iga väsimuskõver annab ühe punkti diagrammi. 8. Varda deformatsioonid: Deformatsiooniks nimetatakse varda mõõtmete ja kuju muutust. Igale varda sisejõule vastab põhideformatsioon, kitsamas mõttes deformatsiooniks nimetatakse ka moondeid (suhtelisi deformatsioone).
korrosiooni allikateks. Peale loputamist vees asetatakse detailid vanni, kus toimub nende kemiline töötlus, mis ei muuda detailide mõõte. 22. Komposiidi tõmbeteim. Üheteljeline tõmbeteim on komposiitide katsetamisel kõige levinum. Selle abil määratakse elastsusmoodulit, tõmbetugevust, plastsust, Poissoni tegurit. Erinevalt metallide teimikutest on komposiitidel tähtis kinnitusviis katsemasinas. Arvestada tuleb pingekontsentraatorite mõju vähendamise vajadustega. Üheteljeline tõmbeteim tehakse kas lamedate, või torukujuliste teimikutena. Lamedad teimikud on enamasti plaadid ( kasutatakse pikisuunas kiududega armeeritud materjalide puhul) või labidakujulised (purunevad tööosas ja neid kasutatakse ristsuunaliste kiududega armeeritud komposiitide katsetamiseks). 23. Liimide peamised omadused. a) Liimide siduvustugevus
Mootoriõli pesemisvõime peab tagama koostöötavate pindade puhtuse. Mootoriõli oksüdeerumisel tekkivad õlisse väikesed hõljuvad osakesed. Need osakesed kleepuvad omavahel ja sadestuvad pindadele. Väga halb mõju on lakil. Mootoriõli omadust hoida temasse kogunevad oksüdatsiooniproduktid tasakaalus ning seega vältida mootori sisepindade mustumist nimetatakse mootoriõli pesemisvõimeks. Pesemisvõime tagatakse lisandite abil. Pesemisvõime määratakse katsemasinas, mille silindri keskosa temperatuur on 225°C. Hinnatakse pallides (O...6) 2-tunnise katseaja jooksul kolvile sadestunud laki hulka. Pesemisvõime O palli tähendab, et kolvil lakki ei tekkinud. Üleni musta lakiga kaetud kolvi puhul antakse pesemisvõimeks 6 palli. Happearv ja korrosiivsus Õlid ei tohi tekitada korrosiooni, vaid peavad kaitsma metalli selle eest. Korrosiooni põhjustavad mitmesugused happed, leelised väävel ja mõned selle ühendid, õlisse sattunud vesi kiirendab nende
Mootoriõli pesemisvõime peab tagama koostöötavate pindade puhtuse. Mootoriõli oksüdeerumisel tekkivad õlisse väikesed hõljuvad osakesed. Need osakesed kleepuvad omavahel ja sadestuvad pindadele. Väga halb mõju on lakil. Mootoriõli omadust hoida temasse kogunevad oksüdatsiooniproduktid tasakaalus ning seega vältida mootori sisepindade mustumist nimetatakse mootoriõli pesemisvõimeks. Pesemisvõime tagatakse lisandite abil. Pesemisvõime määratakse katsemasinas, mille silindri keskosa temperatuur on 225°C. Hinnatakse pallides (O...6) 2-tunnise katseaja jooksul kolvile sadestunud laki hulka. Pesemisvõime O palli tähendab, et kolvil lakki ei tekkinud. Üleni musta lakiga kaetud kolvi puhul antakse pesemisvõimeks 6 palli. Happearv ja korrosiivsus Õlid ei tohi tekitada korrosiooni, vaid peavad kaitsma metalli selle eest. Korrosiooni põhjustavad mitmesugused happed, leelised väävel ja mõned selle ühendid, õlisse sattunud vesi kiirendab nende
annaabi.ee 
