Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: Karastatud terasest viil, Brinelli katsemasin, Rockwelli katsemasin, Vickersi katsemasin, etalonplaadid. Katsetulemused: Materjali Viilikatse Jälje HV Võrdlusskaa Rm iseloomustus suurus la mm Messing Kriimustas 3,4 113 107 HBS 360 Lõõmutatud Ei 113 63 HRB 360 teras kriimustan ud Karastamata Kriimustas 161 153 HBS 513
2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Kasutatud töövahendid: marker nihik teimikud (tõmbeteimikud, löökpaindeteimikud) joonlaud külmkamber tangid tõmbetugevuse katsemasin löögisitkuse katsemasin Katsetulemused: Tõmbetugevuse katsete tulemuste tabel on esitatud viimasel lehel. Löögisitkuse katsete tulemused (KV): KATSE nr. Temperatuur, ºC Löögisitkus, J Purunemine 1 20 218 habras 2 -65 238 habras Kokkuvõte/järeldused:
b. Lloyds Register of Shipping regulatsioonid väikelaevade ehitamiseks c. International Organization for Standardization ISO 12215 d. The Offshore Racing Council regulatsioonid väikelaevade ehitamiseks Küsimus 2 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised näitajad eristavad katsete järeletehtavust katsete korratavusest? Valige üks või mitu: a. Erinev katselabor b. Sama katselabor c. Erinev katsemasin d. Sama katsemasin e. Erinev katsete läbiviija f. Katsete vahele jääv aeg on lühike Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milleks on materjalide katsestandardid vajalikud? Valige üks või mitu: a. Materjali omaduste hindamiseks b. Materjali kvaliteedi hindamiseks c. Materjali vastupidavuse hindamiseks d. Materjali sobivuse hindamiseks väikelaeva kereehitamisel Küsimus 4 Valmis
d. kemikaaliaurude sissehingamine ei põhjusta uimasust Tagasiside Õiged vastused on järgmised: kemikaaliaurude sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, tulekahju puhul on suitsu liikumine suunatud Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised etapid tuleb läbida ohutuks materjalide katsetamiseks? Valige üks või mitu: a. kanna avaraid riideid b. lülita katsemasin “ohutusse” režiimi c. aseta katsekeha rakisesse, näppude asukoht pole oluline d. aseta katsekeha ettevaatlikult raiksesse, hoia näpud haaratsitest eemal e. jäta sall üleriietega garderoobi f. aseta katsekeha ette ekaitseekraan g. pane kaitseprillid taskusse Tagasiside Õiged vastused on järgmised: lülita katsemasin “ohutusse” režiimi, aseta katsekeha ettevaatlikult raiksesse, hoia näpud haaratsitest eemal, jäta sall üleriietega
Laboratoorne töö nr. 2 Õppeaines "Puiduteadus" Puidu niiskusomadused Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2014 Töö eesmärk Naturaalse ja termotöödeldud puidu tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide ning niiskuse ja tugevuse vahelise sõltuvuse määramine. Töövahendid Tehnilised kaalud Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik Pundumiskiiruse määramine Kaaluda naturaalpuidust ja termotöödeldud puidust katsekehad Määrata katsekehade paksus radiaal- ja tangentsiaalsuunas Paigutada üks katsekeha keeduklaasi radiaalsuunas ja teine tangentsiaalsuunas pundumise määramiseks Paigutada katsekehad keeduklaasiga indikaatorkellade alla Registreerida indikaatorkellade algnäidud
Praktikum I Tõmbekatsed terase ja malmiga Töö eesmärk: Madalsüsinikterase (plastne metall) ja hallmalmi (habras metal) käitumise tutvustus tõmbel ja survel. Olulisemate karakteristikute määramine. Kasutatavad katseseadmed: Katsemasin Zwick/Roell Z250 Suurim jõud: 250kN Tööpõhimõte: Pöörlevad spiraalkruvid sunnivad liikuvtraaversi siirduma allapoole või ülespoole. Tõmbekatsekeha kinnitatakse kiilhaardeosadesse liikuva ja liikumatu traaversi vahel. Nii jõudu kui ka haardeosade asukoha muutu registreerivatel seadmetel on elektrooniline väljund, mis suunab andmeid arvutisse töötlemiseks. Siirete mõõtmiseks
Tugevusõpetuse alused Praktikum II Paindekatse terastalaga Töö eesmärk: Käesoleva laboratoorse töö eesmärk on terastala koormamisel tekkivate siirdete ja pingete võrdlemine arvutuslike väärtustega. Kasutatavad seadmed: Katsemasin Losenhausen 1923 Juhtimistarkvara CatmanEasy Kasutatavad katsematerjalid: Terastala (I-profiil) Katse metoodika: Terastala hakatakse koormama ning tarkvara ja katsemasina näitude põhjal määratakse siirded ja pinged. Saadud tulemusi võrreldatakse terastala arvutuslike tulemustega. Joonis 1 Katseandmete skeem Joonis nr. 1 Katseandmete skeem Moonete aegrida 400 300
Puidu niiskusomadused Üliõpilased: Marco Oolo , Aulis Puri, Daniel Dorch, Kristjan Ostov, Margus Laur Juhendaja: Jaan Kers Tallinn 2014 Töö eesmärk Naturaalse ja termotöödeldud puidu tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide ning niiskuse ja tugevuse vahelise sõltuvuse määramine. Töövahendid Tehnilised kaalud Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik Tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide määramine Kaaluda katsekehad Mõõta katsekehade paksus ja laius Asetada katsekehad eksikaatorisse vee kohale niiskusega küllastunud õhu keskkonda Järgmise laboratoorse töö ajal kaaluda ja mõõta uuesti katsekehad, kuivatada kuivatuskapis ning arvutada tasakaaluniiskus ning niiskusdeformatsioonid Niiske puidu survetugevuse määramine
Samal aastal asutati ka Paide Teedemasinate büroo, mille eesmärgiks oli uue, standardile vastava 6 autogreideri väljatöötamine (lisa 7). Seni valmistatud masinad, ka Brjanski ja Orjoli tehaste omad ei vastanud nõuetele. Paides kokkupandud autogreider, mis vastas standardile, sai üleliidulise süsteemi järgi indeksi D-512, kus D tähendas teedemasinat ja 512 oli järjekorranumbriks. Katsemasin valmis aastal 1961, tolleaegse masina võimsuseks oli 75 HJ ja massiks oli 9520 kg. Erinevus esimesest masinast oli see, et autogreideril oli hüdrauliline roolivõimendi, mis muutis sõidu lihtsamaks läbi kergema rooli. Sahaga oli võimalik teha täispööret ja masinal oli reversiga käigukast, mis võimaldas teha tööd nii edaspidi kui ka tagurpidi. Vahet võis märgata ka mootoris, kui vanal V-1