mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt); veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt); kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt). Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn. väline doos. On rida põhjusi, miks loomale manustatud aine ei pruugi kas üldse jõuda või jõuab ainult osaliselt üldisse (vere)ringesse, s.t. muutub imendumise teel sisemiseks doosiks. Reaalset imendumisastet näitab biosaadavus - doosi osa, mis transporditakse manustamiskohast üldisse ringesse lähtekujul. Enamasti parem korrelatsioon sisemise doosi ja toksilise vastuse vahel. Toksilisuse hindamisel
insulti ning vähendab tau-valgu fosforüülumist & sellega vahest ka ravib Alzheimeri tõbe; GSK-3 pärssimine vähendab amüloidnaastude arvu hiirtel Alzheimeri tõve mudelis Teised tümostabilisaatorid · Karbamasepiin35 · Valproaat · Vigabatriin · Fenütoiin · Lamotrigiin · Toimemehhanism? · Kaltsiumkanalite blokaatorid 30 Õpitud abituse depressioonitest : katseloomale antakse vältimatuid el-lööke, hiljem loom ei väldi aktiivselt ebameeldivat ärritust. võrreldakse kontrollrühmadega, millest üks saab samal määral elektrilööke, mida saab loom ise lõpetada. el antakse ühel päeval või mitmel, sageli väga intensiivseid. "Õppinud abitutel" loomadel on unehäireid, isu- & kaalulangus, anhedoonia, diskriminatsioonivead, CRF ; võib olla pigem PTSD mudeliks & tulemusi võib olla teises laboris raske reprodutseerida; sümptomid kaovad ruttu
Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt) veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt) kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt) · Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn. väline doos. · On rida põhjusi, miks loomale manustatud aine ei pruugi kas üldse jõuda või jõuab ainult osaliselt üldisse (vere)ringesse, s.t. muutub imendumise teel sisemiseks doosiks. · Reaalset imendumisastet näitab biosaadavus - doosi osa, mis transporditakse manustamiskohast üldisse ringesse lähtekujul. · Enamasti parem korrelatsioon sisemise doosi ja toksilise vastuse vahel
annaabi.ee 
