“ By Bakker, J.P., Olff, H., Willems, J.H., Zobel, M. Kokkuvõte Miks on vaja alalisi katselappe pikka aega kestvateks taimekasvu dünaamika uurimisteks? Pikaajaliste katselappide abil uuritakse taimekasvu dünaamikat, järgnevust ja erinevate tegurite mõju pika aja jooksul. Pikaajaliste katselappide pidamine nõuab küllaltki suurt pingutust. Groningeni kohtumise käigus jõuti kokkuleppele, et kümne aastane periood on minimaalne, et katselappi saaks lugeda pikaajaliseks/alaliseks. Probleemiks on see, et paljudes pikaajalistes katselappide uuringutes on sees lüngad. Põlvkondade vahetumise sisemiste ja välimiste põhjuste uurimine.Lisaks sellele mis juhtub põlvkondade vaheldumise käigus tuleb uurida ka miks ja kuidas see juhtub. Katselappide abil saab uurida taimestiku muutust väliste tegurite mõjul ja kuidas välised tegurid mõjutavad sageli sisemiste tegurite muutust.
· Põldkatsed annavad kõige täpsema pildi. Looduslikes tingimustes. Puuduseks, et konkreetse kultuuri kohta kehtib konkreetsetes mullatingimustes kus see katse läbi on viidud. Väga töömahukas. Kontrollitakse laboratoorsel teel määratud toitainesisalduse piirväärtused. Mida rohkem katse korduseid seda usaldusväärsem. · Vegetasioonkatsed viiakse läbi väikestes katsetes. 1 nõu asendab 1 katselappi. Väike kogus mulda, seega ühtlasem. Spetsiaalsetes ruumides. Tingimusi kerge reguleerida. · Tootmiskatsed kontrollitakse antud soovitusi. Osa põllust jäetakse väetamata. Teistel kasutatakse soovitatud väetised ja norme. Peavad olema mullatingumuste muutumis suunas. Katseriba tuleb läbida nii viljakal kui mitteviljakal vähemalt kolmes korduses. · Mulla keemiline analüüs kõige enam levinud meetod. Keemiline analüüs kahes etapis
määramisega tegeleb agrokeemia teenistus. · Põldkatsed annavad kõige täpsema pildi. Looduslikes tingimustes. Puuduseks, et konkreetse kultuuri kohta kehtib konkreetsetes mullatingimustes kus see katse läbi on viidud. Väga töömahukas. Kontrollitakse laboratoorsel teel määratud toitainesisalduse piirväärtused. Mida rohkem katse korduseid seda usaldusväärsem. · Vegetasioonkatsed viiakse läbi väikestes katsetes. 1 nõu asendab 1 katselappi. Väike kogus mulda, seega ühtlasem. Spetsiaalsetes ruumides. Tingimusi kerge reguleerida. · Tootmiskatsed kontrollitakse antud soovitusi. Osa põllust jäetakse väetamata. Teistel kasutatakse soovitatud väetised ja norme. Peavad olema mullatingumuste muutumis suunas. Katseriba tuleb läbida nii viljakal kui mitteviljakal vähemalt kolmes korduses. · Mulla keemiline analüüs kõige enam levinud meetod. Keemiline analüüs kahes etapis. Mullda
Põldkatsed Annavad kõige tõepärasema pildi väetistarbest. Viiakse läbi looduslikes tingimustes põllul või rohumaal. Tulemused kehtivad vaid katses olnud kultuuri, mullastiku- ja ilmastikutingimuste kohta. Sel teel kontrollitakse ja täpsustatakse laboratoorsel teel määratud mulla toitainete sisalduse piirväärtusi. Nõu- ehk vegetatsioonkatsed Viiakse läbi 2…20 kg mulda mahutavates nõudes vegetatsiooni ruumides, kus üks nõu asendab ühte katselappi. Nõus on muld homogeensem ja olulised kasvutingimused (niiskus, valgus, temperatuur) reguleeritavad. Puuduseks suur töö- ja ajakulu (tulemused saadakse vegetatsiooniperioodi lõpus). Tootmiskatsed Kontrollitakse väetistarbe määramise meetodite põhjal tehtud soovituste usaldusväärsust tootmistingimustes. Katseribad peavad paiknema põllul mullatingimuste muutuse suunas (näit. languse suunas). Soovitav on korraldada katse vähemalt kolmes korduses. Mulla keemiline analüüs
võimega koosluste koormustaluvuse hindamiseks ja kaitsmiseks, et reguleerida soode külastamist ja töötada välja vastavaid abinõusid. Aastatel 1977-85 teostati välitöid Pärnumaal Nigula looduskaitsealal, Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal ja väikesel katsealal Sõrve poolsaarel. Tallamisega kaasnevat mõju hinnati kolme indikaatoriga: muutused liigilises koosseisus, taimestiku katteväärtuses ja biomassis. Kokku jälgiti 1606 katselappi. Välitööd viidi läbi soome teadlase S. Kellomäki metoodika alusel (Roosaluste 1988). 1978. aasta suvel moodustati Nigula LKA-l soo erinevates osades kolm katseväljakut, igal väljakul olid 10 m pikkused ja 0,5 m laiused rajakesed ja iga variant koostati neljas korduses (Roosaluste 1981). 1980−1981. aastal uuriti Viidumäel tallamise mõju metsateedele. Mõju selgitamiseks rajati 32 minitransekti. Igal transektil asus 5 väljakut mõõtmetega 1 x 1 m, kus määrati liigiline koosseis
annaabi.ee 
