Vbr proovikeha maht [cm3]. Tiheduse määramiseks kasutatakse vähemalt viite korrapärase kujuga katsekeha. Korrapärase kujuga keha maht arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mass määratakse kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitatakse kolme kehtiva numbriga. 3.3. Veeimavuse määramine Katsekehad kaalutakse täpsusega 0,1g. seejärel asetatakse katsekehad vette nii, et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vee all 7 päeva ning siis võetakse välja ja eemaldatakse liigne vesi lapiga ja määratakse niiske keha mass. Veeimavus mahu järgi leitakse valemi Valem 3.3.2 abiga. m7-m Wk= 100 Valem 3.3.2 V kus, m7 proovikeha mass veega immutatult [g], m proovikeha mass kuivatatult [g], V katsekeha ruumala [cm3]
Pikaajalise veeimavuse määramine sukeldumise teel" Katseks võeti vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC hoitud kahe tootepartii peale kuus nimipaksusega katsekeha (200x200)±1 mm. Määrati katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 3.1. Määrati kuivatatud katsekehade massid m 0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28 oC, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoiti vees 7 ööpäeva, siis võeti veest välja ja eemaldati niiske lapiga üleliigne vesi ning määrati kohe veega immutatud katsekehade mass. Veeimavus mahu järgi arvutati valemi (2) järgi. wk=(m28-m)/V*100 (2) wk veeimavus mahu järgi [%] m28 veega immutatud katsekeha mass [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V katsekeha ruumala [cm2]
4.2 Soojusisolatsioonmaterjalide tiheduse määramine Tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kg/m3 ] valemi 1 järgi: Valem 1. 0 = ( m/Vbr )*1000 m proovikeha mass [g] Vbr proovikeha maht [ cm3 ] 4.3 Soojusisolatsioonmaterjalide veeimavuse määramine Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28º C, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva(katse käigus olid 7 ööpäeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi: Valem 2. Wk = (( m28 m)/V)*100 [%] m7 - proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivalt [g] V- katsekeha ruumala [cm3] Toote partii veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine katsetatud proovikehade katsetulemusest. 4
4.2 Soojusisolatsioonmaterjalide tiheduse määramine Tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kg/m3 ] valemi 1 järgi: Valem 1. 0 = ( m/Vbr )*1000 m proovikeha mass [g] Vbr proovikeha maht [ cm3 ] 4.3 Soojusisolatsioonmaterjalide veeimavuse määramine Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28º C, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva(katse käigus olid 7 ööpäeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi: Valem 2. Wk = (( m28 m)/V)*100 [%] m7 - proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivalt [g] V- katsekeha ruumala [cm3] Toote partii veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine katsetatud proovikehade katsetulemusest. 4
ja kantakse tabelisse 5.1. 4.3. Veeimavuse määramine Katseteks võetakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud 6 nimipaksusega katsekeha [(200*200)±1] mm. Määratakse katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 4.1. Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28oC, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemi [2] järgi. Toote partii veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine proovikehade katsetulemustest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,1% täpsusega. Tulemused on tabelis 5.2. 4.4. Paindetugevuse määramine
kokkusegamisest oli möödunud 13 minutit ja 45 sekundit. Tardumine lõppes, kui tardumise algusest oli möödunud 3 minutit ja 10 sekundit. Kogu protsess võttis aega 16 minutit ja 55 sekundit. Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minuti möödumist ja peab lõppema enne 30 minuti möödumist. [1] 6 Kipsi kuivatamise tingimusest oleneb tema painde ja survetugevus. Antud katse puhul kuivatati katsekehasid 7 päeva vees, toas ja ahjus. Kuigi ahjus kuivanud kipsi surve ja paindetugevus peaks olema kõrgem, kui toas kuivanud kipsi oma, siis seda ei juhtunud. Toas kuivanud kipsi survetugevus on mõne keha puhul suurem kui ahjus kuivanud.. See võib tulla sellest, et painde ja survetugevuse mõõtmisel on tehtud viga või siis nende arvutamisel.[1] 7.KORDAMISKÜSIMUSED 7.1 Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused?
Esimese kihi tihendamisel ei tohi vardaga lüüa liiga tugevasti vastu vormi põhja. Järgnevate kihtide puhul ei tohi see tungida oluliselt eelmisesse kihti. Pärast kihi tihenemist koputatakse ettevaatlikult vastu vormi külgi, kuni suurte õhumullide eraldumine lakkab ning tihendamisvarda jäljed täituvad. Üle vormi serva ulatuv betoon eraldatakse kellu abil saagivate liigutustega servadest keskme suunas. Pealispind silutakse hoolkalt. Katsekehasid hoitakse 24 tundi vormides temperatuuril (20 ± 5)°C, mille järel vormid eemaldatakse ning hoitakse katsetamiseni vees temperatuuril (20 ± 2)°C. 12.2 kivistunud betooni katsetamine Katse eesmärk on määrata kivistunud betooni katsekehade survetugevus vastavalt EVS-EN 12390-3 nõuetele. PÕHIMÕTE: Katsekehad koormatakse kuni nende purunemiseni standardi EN 12390-4 kohases survekatsemasinas. Suurim koormus, mida katsekeha vastu võtab, registreeritakse
kokkusegamisest oli m66dunud 15 minutit ja 32 sekundit. Tardumine loppes kui tardumise algusest oli m66dunud 4 minutit ja 53 sekundit. Kogu protsess vottis aega20 minutit ja 25 sekundit. Kipsi kuivatamise tingimustest oleneb suuresti ka tema painde- ja survetugevus. Antud katse puhul kuivatati katsekehasid, mis valmistati normaalkonsistentsest taignast (1200 g kipsi ja 52Yo sellest vett) 7 pdeva toatingimustes ning kuivatuskapis. Katsesi on selgesti n6ha, et kuivatuskapis k6rgel temperatuuril kuivanud katsekehadil on tugevusniiitajad kordades
annaabi.ee 
