Suures aus oli ka kehaline kasvatus. Suvel saadeti kõik õpilased riigimõisatesse praktikale. Seal ootas poisse ees füüsiline töö, kus tuli kasutada õpitud teadmisi. Tuli käsitsi kaevata kraave, teha loodimistöid jne. Kui vaja, tuli ka villkopp (pika varrega nõu vedeliku tõstmiseks) kätte võtta ja peldik puhtaks teha. Koolis ei olnud õppemaksu, kuid suvel tööga teenitud rahast tuli osa loovutada söögi tarvis. Kooli kokk oli Linda Rooma, kes hiljem töötas Tooma Katsebaasis karjabrigadirina kuni pensionile minekuni. Kool oli täielikult isemajandav. Kasvatati kartuleid, vilja, köögivilju ja ka vähesel määral sigu. Viimastest saadi toidulauale liha. Kõiki töid tegid õpilased ise. Kooli lõpetanud said tööd üle Eesti. Nende teadmisi said kasutada ka talumehed, aga oli ka selliseid talumehi, kes noori õppinud poisse ei usaldanud ja tegutsesid ikka iseenda tarkusest, olgugi et valed töövõtted sageli kätte maksid. Ent paljud ei tahtnud
kasvuhoonekarilase tõrjeks. Retardantsete preparaatide väljatöötamine teraviljade lamandumise vältimiseks katkes seoses sektori likvideerimisega 1992. aastal. Kokku saadi uutele ainetele, tootmismeetoditele ja preparatiivsetele vormidele poolsada NL autoritunnistust ja mitmeid patente. 1982. Aastal pälvis sektori töö ENSV riikliku preemia. Tootmistehnoloogiate katsetamine ja katsepartiide tootmine toimus pooltööstuslikul katseseadmel Männikul TA Tehnilises Katsebaasis. Esimesed kilogrammid sünteetilist tsitraali saadi 1966. aasta lõpus. Aastate jooksul eesmärk-produktide fookus nihkus: tsitraali ja lõhnaainete asemele tulid taimekaitsevahendid. Katseseadmel toodeti tsitraali, irooni, efokseeni, feromoone, retardante jm. Need olid hinnalised sünteesiproduktid ehkki kogused olid väikesed. Koostöös katsetehasega koostati tehniline projekt tehase ehitamiseks Maardusse. Tehase ehitamiseni nõukogude aja lõpus siiski ei jõutud.
Seal elasin üle laevaõnnetuse ja raske olukorra loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimisel ning sain seetõttu juba noorelt esimesed hallid juuksed. 1955. aastal pääsesin koju ja asusin õppima agronoomiat Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) kaugõppes. Leiba teenisin algul Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kutsekoolis õpetajana, seejärel aga peazootehniku ja direktorina Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi (ELVI) Tähtvere katsebaasis. Hiljem katsebaasi laiendati ja sellest sai Tartu näidiskatsesovhoos, mille direktoriks mind 1963. aastal edutati. Seejärel nõuti ka parteisse astumist. Sovhoosis sattusin silmitsi tühjeneva ja laguneva külaga. Nõukogude poliitika oli hävitamas Eesti traditsioonilist elulaadi; küüditamiste ja taludele lõpu tegemise järel lahkusid maalt inimesed, kes seni seda elulaadi olid hoidnud. Linnastumine ja täistuuridel käiv venestamine
annaabi.ee 
