ulatuses. Värske õhk tõrjub kasutatud õhu kajutiuste või seinte allosas paiknevate avade kaudu koridoridesse. Õhuvahetus tualettides, saunas, pesuruumides tagatakse kesktõmbe- ventilatsioonisüsteemiga. Väljaimetava õhu asemele tuleb neisse ruumidesse õhk uste allosas olevate avade kaudu koridoridest. Kambüüsis kasutatakse puhk-tõmbeventilatsioonisüsteemi. Keskventilatsioonisüsteem on automaatjuhtimisega. Süsteemid lülituvad sisse või välja etteantud programmi järgi. Masina-katlaruumide ventilatsioonisüsteem peab tagama peale normaalse õhu kvaliteedi ka pea- ja abidiiselmootorite, kompressorite jt. seadmete tööks vajaliku õhu etteandmise ning seadmete töötamisel keskkonda kiirguva soojuse väljaviimise. Reo- ja heitveesüsteemid. Heitvett töödeldakse puhastusastmeni, mis ei põhjusta keskkonnareostust ja pumbatakse merre. Õhu konditsioneerimise süsteemi ülesanne on ettenähtud mikrokliima tagamine teenindavates ruumides
elekter läbi elektroodide soojuskandjasse. Tuginedes koolifüüsikale, võiks saada sellise katla koostamisega hakkama paljud, kuid äärmiselt oluline on leida protsessis sümmeetria, mis tagaks ökonoomsuse. Katla ühtlasel soojenemisel ei teki keemisprotsessi, katlakivi ladestumist ega korrosiooni. Suureks eeliseks on katla kompaktsus ning selle võib ära mahutada kraanikausikappi või koridori seinale. Lisaks jäävad ära kulutused katlaruumide ehitamisele, investeeringud katlamajade lisaehitiste (korstnad, ventilatsioonid) planeerimisse ja ehitamisse. Katlas ei teki ka muid protsesse, mistõttu on see plahvatus- ja tulekindel ning lastesõbralik. Kõik see annab kokku toote, mis on oma investeeringu ja saavutatava mugavuse poolest äärmiselt konkurentsivõimeline.
a. ja Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998.a. koos Soome eakaaslasest jäämurdja Tarmo. RENOVEERIMINE 1994.a. väljus oma masinate jõul Tallinna lahele seoses juubelilaulupeo tuletseremooniaga. Esimesed riiklikud investeeringud (3,5 milj. krooni) laeva renoveerimiseks eraldati 1997.a. kui õnnestus teostada laeva dokkimine Balti Laevaremonditehases. Tööd on jätkunud seejärel kaptenisilla, peateki siseruumide ning masina- ja katlaruumide juures. Põhilised finantsid on saadud riigivahenditest, viimastel aastatel ka eraannetajatelt. KAIKOHAD 1988 - 1994 seisis laev Paljassaare sadama tagumises sopis ja ei olnud külastajatele avatud. 1994.a. Linnahalli taga kaiplatvormi ääres ning oli alates 1995.a. külastajatele avatud. 2000.a. jaanuaris kukkus kai tormiga kokku ja laev tuli sulgeda. 2000.a. 06. - 08. kuni eksponeeriti Pärnus Merepäevade raames. Alates 12.12.2000.a
a. ja Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998.a. koos Soome eakaaslasest jäämurdja Tarmo. RENOVEERIMINE 1994.a. väljus oma masinate jõul Tallinna lahele seoses juubelilaulupeo tuletseremooniaga. Esimesed riiklikud investeeringud (3,5 milj. krooni) laeva renoveerimiseks eraldati 1997.a. kui õnnestus teostada laeva dokkimine Balti Laevaremonditehases. Tööd on jätkunud seejärel kaptenisilla, peateki siseruumide ning masina- ja katlaruumide juures. Põhilised finantsid on saadud riigivahenditest, viimastel aastatel ka eraannetajatelt. KAIKOHAD 1988 - 1994 seisis laev Paljassaare sadama tagumises sopis ja ei olnud külastajatele avatud. 1994.a. Linnahalli taga kaiplatvormi ääres ning oli alates 1995.a. külastajatele avatud. 2000.a. jaanuaris kukkus kai tormiga kokku ja laev tuli sulgeda. 2000.a. 06. - 08. kuni eksponeeriti Pärnus Merepäevade raames. Alates 12.12.2000.a
annaabi.ee 
