Rootsi aeg *Tabel, leping millega Rootsi sai Eesti tüki haaval endale. kes osaleid, aasta , lepingu nimi 1629. aastal sõlmis Poola Rootsiga Altmargi vaherahu, millega läksid kõik alad peale saaremaa Rootsile. Saaremaa läks Rootsi alla alles 1645. Aastal Brömsebro rahuga. Mõisted: -Restitutsioon – Mõisate tagastamine algsetele omanikele -Reduktsioon – Mõisate riigistamine -kodukariõigus – Mõisniku õigus talupoega karistada Balti erikord - Ei toimunud venestamist ja siinne ametnikkond jäi alles. Vene võim ei tundnud ennast vallutatud aladel kindlalt ja tahtis mõisnikud enda poolele saada, mistõttu algas restitutsioon ehk mõisate tagastamine algsetele omanikele. Mõju talupoegadele oli halb kuna sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Balti erikorraga oli Eesti rohkem seotud Euroopaga ja sisserännet venemaalt ei toimunud (usk ja keel). *1804 talurahva õigused ja millal kaotati pärisorjus, ...
Balti kubermane eraldas Venemaast isegi tollipiir ja siin kehti peale rubla ja taaler. Kõide seda kokku nimetati Balti erikorras. 1739. Aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsioon. Roseni deklaratsiooni ei saa siiski sõna-sõnalt võtta. Päris õigusetu ei olnud talupoegade olukord isegi mitte Otto Fabian von Roseni ajal. Talupoegade olukord jäi kahtlemata raskeks, kuid nüüd saadi õnneks mõneks ajaks rahu nii otsesest sõjategevusest kui katkutaudidest. 18. Sajandit võib ka keisrinnade sajandiks nimetada. Vene keisririigi ajaloo üks silmapistvamaid valitsejaid oli Katariina 2(1762- 1796). Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. 1764. Aastal sõitis ta Eest- ja Liivimaal ringi ning lahkus siit valdavalt meeldivate muljetega. 1782. Aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn
Näiteks möönab see sama deklaratsioongi, et koormiste tasumisest ülejääv vili loetakse talupoegade isiklikuks omandiks, mida nad võivad vabalt müüa. Pigem kirjeldab Roseni deklaratsioon Balti aadlike arusaama ideaalsest elukorraldusest: mõisnikul on talupoja üle kõik õigused, kuid oma suuremeelsuses annab ta viimasele aega-ajalt mõne õiguse raasukese tagasi Talupoegade olukord jäi kahtlemata raskeks, kuid nüüd saadi õnneks mõneks ajaks rahu nii otsesest sõjategevusest kui katkutaudidest. 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE Eesti rahava ajaloo üks tähtsamaid sündmusi oli pärisorjuse kaotamine, mis Eestimaal toimus 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Pärisorjus oli tsaari otsusega küll kaotatud, aga sellele järgnes teoorjus, mis polnud eelnenust parem, paljude silmis isegi hullem. Talupoeg polnud uute seaduste silmis enam mõisniku pärisomand (nagu kinnisvara või kariloomad),
mõneks ajaks maha matta. Kuid tlp säilisid elementaarsed õigused. Roseni deklaratsiooni andis tulemuseks Virumaal asuva Vohnja mõisa möldri Jaaniga sündinud lugu 1739.a. (õp lk 141) · Roseni d kirjeldab balti aadlike arusaama ideaalsest elukorraldusest: mõisnikul on tlp üle kõik õigused, kuid oma suuremeelsuses annab ta viimasele aeg-ajalt mõne õiguseraasukese tagasi. · Tlp olukord jäi raskeks, kuid mõneks ajaks saadi rahu sõjategevusest ja katkutaudidest. 18. saj lõpuks oli rahvaarv kuni pool miljonit. Roseni deklaratsioon Browni määrused Tlp koormised normeerimata ...normeeriti Mõisnikel õigus tlp-de suhtes rakendada Normeeriti tlp-de karistusi kodukarja (ihunuhtlus) Tlp-l vara ei ole, omand on mõisnikul Tlp-l õigus vallasvarale Tlp on pärisori (sunnismaine) Pärisori, kuid võis peale maksude maksmist
annaabi.ee 
