tundub, et Rootsi valitsus keelas raskel ajal vilja veo siia. Hoopis vastupidi, siit koguni veeti vilja välja, et toita näljaseid Rootsis ja Soomes. Näiteks 1696.a. saadeti Tallinnast, Pärnust ja Kuressaarest Rootsi ja Soome mitukümmend tuhat tündrit vilja. Esmakordne katku mainimine on samuti seotud võõrvallutajate sissetungiga. Ka Põhjasõda tõi külakostiks katkupisikuid kui maa oli vaevalt toibunud eelnenud näljahädast ja surmadest. Võimud ei pööranud erilist tähelepanu uue katkupuhangu ohule, vaid nägid vaenlast ainult Vene vägedes. Kahjuks. Teoses on üles loetletud ja värvikalt kirjeldatud üle kümnekonna haiguse koos tagajärgedega; enam kui 5 sorti ravijaid, peale nende Tallinna ametlike meedikute rivaalid: nurgaarstid ; kõiksuguste erialade rändarstid. Neile on pühendatud eraldi peatükk. Loomulikult olid tohterdajad valdavalt mitteeestlased. Samuti on kirjeldatud esimesi hoolekandeasutusi (kloostrid, seegid,
altarimaalist on nüüd erinevate galeriide vahel laiali pillutatud ja asuvad Cambridge, Berliini ja Washingtoni muuseumides. Teos ”Maiesteedi kummardamine” (Adoration of the Magi; Staatliche muuseum Berliin) on määratlemata dateeringuga. Sellel maalil on kombineeritud erksaid värve realismiga ja taustale on maalitud laiuv maastik. 1447. aastal ja alustas Domenico tööd Santa Maria kirikus Loreto’s. Ka seal tegi ta koostööd Piero della Francesca’ga. See töö jäi lõpetamata katkupuhangu tõttu, mis sealkandis puhkes ja Domenico naases Firenze’sse. Ka Santa Maria kirikusse maalitud töid ei ole säilinud. Fresco mis esitab (Saint John the baptist and Fracis) Ristija Johannest ja Püha Fransiscus’t on kunstniku viimane teadaolev töö. Originaalis asus see töö Cavalcanti kabelis, Santa Croce kiriku kooriruumi kõrval. Fresko eemaldati seinalt 1566. aastal, kui kiriku kooriruum lammutati Vasari poolt juhitud moderniseerimisprojekti käigus. 1454
1514-1520 oli Veneetsia riigi kunstnik. Maarja taevasseminek Taevane ja maine armastus Flora Keiser Denar e. Maksuraha e. Kristus ja Variser Noormees kindaga + hulgaliselt meesteportreid 1520-1530 Madonna Pesaro perekonnaga Veenuse pidu + portreed 1530-1540 Karl V õukonnakunstnik. Portreed Maarja Magdalena Maarja taevasseminek Vanaduspäevil maalis palju aktimaale. 1545. a. on ta Roomas Paul III kutsel, valmib "Danae." Sureb suure katkupuhangu ajal 1576. a. Giorgione(1478-1510). Umbes 1490. a. tuleb Veneetsiasse. Asub õppima maalikunsti G. Bellini juures. Tööd vabad usust, kirikust. Muudab maastikumaali iseseisvaks zanriks, seob inimese loodusega. Idüllilised, romantilised, meelelised tööd. Soe koloriit ja peened üleminekud. 1504. a. valmib "Trooniv madonna" + "Juudit." 1505-1507 "Äike" 1508 "3 filosoofi"+"Magav Veenus." Teinud veel freskosid Veneetsia paleedele, ühiskondlikele hoonetele, kuid need on hävinud. Sureb 33. a
annaabi.ee 
