Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu Jugoslaavia tüli, mis viib suhete katkestamiseni Moskvaga. 1949 Jugoslaavia liider marssal Josip Broz Tito on majandusblokaadi tõttu sunnitud sõlmima kaubanduslepinguid lääneriikidega; rahalist ja sõjalist abi saadakse ka USA-st. Territoorium Sarnaselt eelnenud Jugoslaavia Kuningriigiga oli Jugoslaavia SFV-l piirid Itaalia ja Austriaga loodes, Ungariga kirdes, Rumeenia ja Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänes. Kõige olulisim muutus piirides oli 1954 aastal, kui Trieste Vaba
Rootsiga. Norra kuninga suveräniteet Gröönimaa, Islandi ja Fääri saarte üle jäi Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee, sõjalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi. Hääleõigus oli peaaegu pooltel täisealistest meessoost elanikest. Ainult välispoliitikat juhtis ühine Rootsi-Norra kuningas Rootsi välisministeeriumi kaudu. Norra kasvav rahulolematus uniooniga 19. sajandi lõpus viis Norra- Rootsi uniooni katkestamiseni 1905 rahvahääletuse alusel. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII. 1970ndatel võeti kasutusele nafta. See on riigi jõukust ja rahva heaolu märgatavalt suurendanud. Norra on heaoluriik. Esimeses maailmasõjas jäi Norra neutraalseks, kuid Norra laevaehitus etendas sõjas suurt osa. Ka Teises maailmasõjas kuulutas Norra end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris Norra
2-1.5km pikk ja umbes 28 kraadise kaldega rajal. Väravate vahe on 15m ning pööret sooritatakse 2-3 sekundiga. Suuskade pikkus on tunduvalt lühem, nende funktsionaalsus seisneb pöörete sooritamise efektiivsuses samas kiirust pöörete vahel säilitades. 2.2.4. Slaalom Slaalom on alpi võistlusaladest vanim ja tehniliselt kõige nõudlikum. Kuna väravate vahed on väiksed, tuleb teha kiiresti väikese raadiusega pöördeid, iga eksimus võib viia värava vahelejätmiseni ja seega katkestamiseni. Slaalomi sõit koosneb kiiretest paljudest pööretest, mis tuleb 1-2 sekundiga sooritada ümber väravate, mis paiknevad 6-9 m kaugusel teineteisest. Raja pikkus on alla 1km, raja kalle umbes 32%. Slaalomi suusad on kõigist teistest mäesuusaaladel kasutatavatest kõige lühemad, veidi liivakella kujulised, et neid kiireid ja äkilisi pöördeid oleks üldse võimalik sooritada. 2.2.5. Super-kombi Super-kombi on uuem versioon varasemast alpi kahevõistlusest
välisministeeriumi kaudu. 19. sajandil juhtis Norrat mitteaadlikest ametnike eliit, kuid opositsiooni organiseerumine tõi kaasa parteide kujunemise. Aastal 1884 otsustas Riigikohus (Riksrett), et valitsus hakkab põhiseadust järgides olema Stortingi poolt nimetatud komitee, mitte kuninga poliitika elluviija. Sellest sai aluse Norra tänapäevane riigikord. Uniooni katkestamisest tänapäevani Norra kasvav rahulolematus uniooniga 19. sajandi lõpus viis Norra-Rootsi uniooni katkestamiseni 1905 rahvahääletuse alusel. Norra valitsus pakkus Norra trooni Taani printsile Carlile. Pärast uut rahvahääletust valis Storting ta kuningaks ning ta võttis nimeks Haakon VII. Alates 1905. aastast võeti kasutusele hüdroenergia. 1970. aastatel võeti kasutusele nafta. See on riigi jõukust ja rahva heaolu märgatavalt suurendanud. Norra on heaoluriik. Esimeses maailmasõjas jäi Norra neutraalseks, kuid Norra laevaehitus etendas sõjas suurt osa.
Jah Kas väide: vahehindamisel vaadatakse ainult tähtaegadest kinnipidamist on õige? Ei Projekti mingi töö kiiremini tegemine on võimalik siis, kui panna seda tööd tegema rohkem inimesi. Kas see väide kehtib pigem füüsilise tööga seotud projektide korral Kas lihtsam on hinnata kvalitatiivseid või kvantitatiivseid kvaliteedi kriteeriume? kvantitatiivseid kriteeriume Kas kvaliteedijuhtimise puudumine võib viia lepingu katkestamiseni? Jah Kas ettevõte võib kehtestada omaenda siseseid standardeid? Jah Kas IT firma võib kvaliteedi tagamiseks kasutusele võtta ka mõne muu standardi (näiteks EFQM Excellence Model, mis on loodud European Foundation for Quality Management poolt) peale eelpoolnimetatute? Jah Millal pannakse alus projekti kvaliteedile? Kas projekti käivitades Kas kvaliteedijuht võib ka läbi viia projekte? Jah Kas väide: "White Box tehnika korral huvitab testijat ainult sisend ja väljund", on õige
annaabi.ee 
