esialgsetega (a, d ja g): a ja d – TsenterW07 (5, –1, 1, – 1) (joonele laiusega 0.7 mm); b ja e – TsenterW14 (10, –2, 2, –2) (joonele laiusega 1.4 mm); c ja f – TsenterW28 (20, –4, 4, –4) (joonele laiusega 2.8 mm); g - joon NELIPUNKT07 (7, –1, 1, –1, 1, –1, 1, –1, 1, –1); h – joon NELIPUNKT14 (14, –2, 2, –2, 2, –2, 2, –2, 2, –2); Katkendjoone kasutamisel mitmest osast koosneva liitjoone joonestamisel tuleb arvesta- da eelkõige seda, et katkendjoon algab ja lõpeb kriipsuga. Liitjoone kasutamisel on siin seega määravaks põhimuutuja PLINEGEN: PLINEGEN = 0: katkendjoone seisukohast koosneb liitjoon üksikutest juppidest, kus katkendjoon algab lõpeb iga liitjoone osa algusest kriipsuga ja lõpeb samuti kriipsuga; PLINEGEN = 1: katkendjoone joonestamise seisukohalt võetakse kogu liitjoont kui ühte joont. NB
42 b) katkendjoonte lõikepunkti leidmisel peab sihikusse mahtuma mõlemast joonest vähemalt üks osa, vastasel korral on vaja kaks korda “otsida”, sest vaid ühe lõikuva joone valimisel on tähise X asemel X... a b c d a – sihik on liiga väike, et haarata mõlema katkendjoone üksikosade otsi; b – mõlema katkendjoone otsad on haaratud sihiku poolt ning lõikepunkt on määratud; c – juhtumi a ilmnemisel on vaja klõpsata alul ühel joonel, millele ilmub lõikumise tähis koos mõttepunktidega; d – lõikepunkti leidmiseks on vaja teistkordne klõps, aga seekord teisel lõikuval joone. Liiga suure sihiku korral võib punkti täppismäärang olla haaratud mittevajalikust kohast Ülesanne 2 Tihend
Klient (poliisivaldaja rollis) omab palju (0 või enamat) kindlustuslepingut, iga kindlustusleping on seotud kindlustusfirmaga (kindlustaja rollis). Kliendi ja kindlustuslepingu vahelisel seosel on (0 või üks) kindlustuspoliis. Kolmandat järku seos esitatakse suure rombiga. Rollid ja arvukus (multiplicity) võivad olla näidatud, kuid kvalifikaatoreid ja agregatsioone (järgmine teema) pole lubatud. Kolmandat järku seosega võib olla ühendatud assotsiatsiooniklass, mis ühendatakse katkendjoone abil ühega rombi neljast tipust. Agregatsioon Agregatsioon on assotsiatsiooni erijuhtum. Agregatsioon näitab “osa- terviku” seost klasside vahel. Näiteks auto koosneb neljast rattast, mootorist, kerest, käigukastist, jne. Agregatsioon kirjeldab sageli erinevaid abstraktsioonitasemeid (auto koosneb roolist, mootorist,..). Agregatsiooni väljendavad võtmesõnad “koosneb”, “sisaldab”, “on osaks”, mis väljendavad osa-terviku seost klasside ja neisse kuuluvate objektide vahel
d – sihik haaras lõikepunkti ja see tähistatakse kaldristiga ÜLESANNE I Pinnatükk 219 Katkendjoonte lõikepunkti leidmisel peaved sihikusse mahtuma mõlemast joonest vähemalt üks osa, vastasel korral on vaja kaks korda “otsida”, sest vaid ühe lõikuva joone valimisel on tähise X asemel X... a – sihik on liiga väike, et haarata mõlema katkendjoone üksikosade otsi; b – mõlema katkendjoone otsad on haaratud sihiku poolt ning lõikepunkt on määratud; c – juhtumi a ilmnemisel on vaja klõpsata alul ühel joonel, millele ilmub lõikumise tähis koos mõttepunktidega; d – lõikepunkti leidmiseks on vaja teistkordne klõps, aga seekord teisel lõikuval joone (tühikuid sisaldava joone sirglõikude lõpul ei leita ega kuvata joone lõpu tähist END) Liiga suure sihiku korral võib punkti täppismäärang olla haaratud mittevajalikust kohast.
annaabi.ee 
