orbiidil • Esimesed moodulid viidi orbiidile juba 1988. aastal • Tema orbiidi kõrgus on 330-435km • Rahvusvahelist kosmosejaama on külastanud 241 inimest 19 riigist Rahvusvaheline kosmosejaam • Tegu on mikrogravitatsioonilise uurimislaboriga, kus kosmonaudid teevad bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. • Pikaajaline iseseisev viibimine kosmoses võimaldab teha katkematuid uuringuid • Iga meeskond viibib kosmosejaamas mitu ISSi moodulid kuud • Kosmosejaamal on nii survestatud mooduleid kui ka survestamata • Uuritakse eelkõige kaaluta oleku mõju inimesele ning tehakse eksperimente ja vaatlusi meditsiini, loodus- ja tehnikateaduste, astronoomia ja meteoroloogia vallas • Aastast 2006 ISS-ilt pärinevate andmete põhjal on tõenäoline, et luukadu ja lihasekärbumine on pika lennu järel nii suur, et teisel planeedil
Teine oluline puudus oli HIV-sse nakatunute hiline avastamine ning seetõttu hiline jõudmine teenusteni. Vaatamata viimastel aastatel suurenenud pingutustele näitab statistika, et HIV/AIDS on jätkuvalt üheks peamiseks rahvatervise probleemiks Eestis. Sotsiaalministri Maret Maripuu sõnul tuleb tänast olukorda äärmiselt tõsiselt võtta. "Teeme strateegilisi ja tõenduspõhiseid otsuseid, et tagada vajalik ennetus ja ravi. Mõistetavalt on see võitlus, milles tuleb teha katkematuid pingutusi ka järgnevatel aastatel," ütles Maripuu. 2) Uuring: Tallinna õpetajate teadmised HIV levikust on kehvad (1) 16. juuni 2008 13:03 FOTO: Reuters Tallinna ülikooli tudengi uurimustööst selgus, et neljandik Tallinnas töötavatest õpetajatest usub HIV-nakkuse edasikandumisse sääskede vahendusel. Anne-Liis Kaldoja uuringust "Tallinna keskkooliõpetajate hoiakud HIV/AIDSi suhtes" selgub ka, et 10% õpetajatest usub HIV levikusse sülje kaudu, 8% uriini kaudu, 2% higi
Rahvusvaheline Meteoroloogia Organisatsioon hakkas tegelema laiemate osoonikihi mõõtmistega 1957/58 , nn geofüüsikalisel aastal. Siis näis, et sellel on vaid akadeemiliselt teaduslik eesmärk. Toimusid kümned m&oti lde;õtmised Maa eri paikades. Suurt tähelepanu pöörati Atarktikale. Need uuringud aitasid kaasa osoonikihi tähtsuse mõistmisele ja osooniprobleemide teadvustumisele. Osoonihõrenemine on suhteliselt aeglaselt s&uum l;venev protsess, mis nõuab pikaajalisi ja katkematuid vaatlusi. Uudispomm Antarktika osoonikihi õhenemisest plahvatas alles mais 1985, kui Briti teadlaste rühm avaldas oma andmed ajakirjas "Nature". Cambridge teadlase Joe farmani juhitud töörühm oli täheldanud hämmastavalt suurt oktoobrikuist osoonikihi õhenemist Halley Bay (brittide Antarktika jaam) kohal alates 1970 ndate aastate lõpust. Ühenduses sellega tuleb ka mainida Jaapani uurija Chubachi nime. Juba aasta varem (1984) tegi ta Tessalonikas toimunud u urijate kohtumisel
annaabi.ee 
