6. Polüploideerumine ehk kromosoomide arvu kordistumine. Areaali kujutamine kaardil: 1. Punktmeetod ehk märgimeetod Laigumeetod 2. Piirdemeetod 3. Võrgu- ehk rastermeetod 4. Joonhindamismeetod 5. Profiilmeetod Areaali teke võib olla: 1. Spontaanne ehk looduslik kujunenud looduslike protsesside toimel; 2. Antropogeenne ehk inimtekkeline kujunenud inimese tegevuse tagajärjel. Areaal võib olla: 1. Pidev ehk katkematu ehk kontinuiirne. 2. Katkeline ehk disjunktne. Katkelisuse põhjusteks on: 1. Eellasliigi pideva levila tükeldumine leiukohtade hävimise tõttu selle mõnes osas (näiteks halvad keskkonnatingimused vms.); 2. Uute arellide kujunemine kauglevi tõttu; 3. Polütoopne liiigiteke; 4. Inimtegevus. Areaali levimistõkked ehk barjäärid on. ökoloogiline tegur või tegurite kompleks, mis takistab areaali laienemist. 2 Laienevat areaali nimetatakse progresseeruvaks areaaliks.
Kvaasieksperimentaalsed katseplaanid-staatiliste gruppide võrdlemine- samad grupid, sama situatsioon, lihtsalt erinev hetk. Kvaasiekperimentaalsus osalevad inimesed kes muidu ka on grupis ja ei ole valitud juhuslikult (staatilised grupid on) Ohuks aga see, et grupid ei ole võrdsed või võrreldavad (sisemine valiidsus ohus). Samas kerge läbi viija kui on rakenduslik ja uuring on just vajalik läbi viia teatud populatsioonikihis. Regressiooni katkelisuse katseplaan- saab teha siis, kui meil on ette teada, millega eristame rühmi. Kas manipulatsioon on tõesti meie katsega seotud või oleks ka loomulikus keskkonnas ning teiseks, kas mõju on püsiv. Juhuslikustatud eksperiment- 1.muutujate kontrollimine ja manipuleerimine- sõltuvad ja sõltumatud muutujad,, eksperimentaalsed sõltumatud muutujad; katseisiku muutujad.2.Juhuslik paigutamine.3.sõltumatud muutujad mis varieeruvad katseisikute vahel ja katseisikute sees. 4
Liigitekke eelduseks on muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Kui muutused soodustavad ellujäämist paljunemiseni ning järglaste saamist olemasolevates ökoloogilistes tingimustes, siis omandavad muutunud isendid populatsioonis aja jooksul üha suurema osatähtsuse. Nihet soodustab populatsiooni kas või osaline isoleeritus naaberpopulatsioonidest. Geograafiline isoleeritus seisneb populatsioonide ruumilises eraldatuses liigi areaali katkelisuse või suure leviala eri osades paiknemise tõttu. Ökoloogiline isoleeritus avaldub populatsioonide asumises eri kooslustes, erinevais kasvukohatingimuses. Ajaline isoleeritus avaldub populatsioonide eri õitsemisperioodidena aastas või eri tolmlemisajana ööpäevas. Reproduktiivne isoleeritus kujuneb tolmlemis- või viljastusmehhanismi eristumisena, mis väldib tolmlemist või viljastamist teistest populatsioonidest pärineva õietolmuga või tingib järglaspõlvkonna eluvõimetuse
liik. Atlantilise kliimastaadiumi relikt näit. jugapuu ja luuderohi Saaremaal. 4) vikarieerivad areaalid Vikarieerivad liigid lähedased taime- ja loomaliigid, mis vaid vähe üksteisest erinedes esinevad eri areaalides (levilates) või sama areaali piires erinevates ökoloogilistes tingimustes. 5) katkelised (mitmeosalised) areaalid kaugus või levimistõkked on põhjustanud osaareaalide populatsioonide pikaajalise isoleerituse. Areaali katkelisuse võivad olla tekitanud erakordne kauglevi või inimtegevus, aga enamasti on see põhjustatud lauslevila kliima muutumisest. Areaalide piiratuse põhjused: Endla Reintam, 2008/2009 53 a) geograafilised barjäärid meri, reljeef; b) klimaatilised tingimused; c) mullastikulised tingimused; d) biootilised faktorid konkurents jne. e) ajaloolised tingimused.
annaabi.ee 
