Need ei hakka vastu mitte niivõrd teaduse sisule, meetoditele või mõistetele, vaid ennekõike just tsentraliseerivatele võimuavaldustele, mis "on seotud teadusliku diskursuse institutsiooni ja toimimisega meie ühiskonnas". Ta ei vastandu faktide konkreetse paljususega teooria abstraktsele ühtsusele; see pole spekulatiivse diskvalifitseerimine. Genealoogilise projekti läbivaks jooneks pole mitte empirism ega ka positivism; asi seisneb tegelikult lokaalsete, katkeliste, diskvalifitseeritud, mittelegitiimsete teadmiste suunamises ühtse teoreetilise instantsi vastu, mis püüab neid filtreerida, hierarhiseerida, korrastada mingi tõese eriteadmise nimel. Erinevalt teadusest, millele on omane teadmiste paigutamine võimuhierarhiasse, oleks genealoogia seega katse päästa valla ja vabastada ajaloolisi teadmisi, s.o. teha nad suuteliseks seisma ja võitlema ühtse, formaalse ja teadusliku teoreetilise diskursuse surve vastu
portmanteau-morf ehk kohvermorf. Kohvermorfides esinevaid iseseisva semantilise funktsiooniga variante on kirjeldatud ka morfoloogiliste protsessidena. Nähtavad morfid ei ole seega sisutasandi üksustega alati üksüheses suhtes. Kohvermorfid on lõppudena eriti tavalised sellistes keeltes, millel on palju muutenähtusi fusioonikeeled. Järjestikkusel põhinev morfoloogiline määratlemine ei sobi hästi diskreetsete ehk katkeliste juhtude kirjeldamiseks, sest kõik kokkukuuluvad elemendid (foneemid, tähed) ei pruugigi järjestikku esineda. Näiteks iseloomustavad sellised nähtused mitmete semiidi keelte, araabia keele ja heebrea keele muutesüsteemi. Nende keelte põhitüved koosnevad sageli kolmest konsonandist radikaalist. Sõnavormid tekivad, kui radikaalide vahele paigutuvad vokaalid. Mõnikord selgub morfianalüüsis elemente, millel puudub iseseisev tähendus ja mis
....................................... 51 14 Loogilised maatriksid........................................................................................................ 53 14.1 Maatriksid.................................................................................................................. 53 14.2 Ümberprogrameeritavad maatriksid........................................................................... 57 1 Sissejuhatus Digitaaltehnika tegeleb digitaal ehk diskreet ehk katkeliste signaalidega, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkedel. Digitaaltehnikas on laialt kasutusel kahendsignaalid, mis saavad olla kas teatava kõrge või madala väärtusega (1 või 0). Kahendarvu igat kohta (1 või 0) nimetatakse bitiks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8, 10, 12 või 16 bitilisi kahendarve, mille infosisaldus on vastavalt 2 8, 210, 212 või 216 bitti. Seadmeid, mis kasutavad töötamiseks kahendsignaale nimetatakse digitaalseteks seadmeteks
annaabi.ee 
