1 Villu Tamme Villu Tamme on sündinud 1963.aasta 2.novembril. Ta on ansambli J.M.K.E asutaja ja solist, kuid tänapäeval teenib leiba pigem ristsõnade koostajana. Tema esimene luulekogu ,,Tuvi oli tihane" ilmus 1992. aastal, mis koondab ansamblite Velikije Luki ja J.M.K.E 80.ndatel kirjutatud laulusõnu. Väga sageli on Tema tekstid võetud otse ühiskondlikest päevasündmustest ning sageli parodeerivad neid, see teeb neist ka mingit moodi perestroika- aegse iroonilis-katkelise värsskroonika. Tema järgmine kogu oli 1998.aastal ilmunud ,,Sorlimeki plät", kus laulutekstide ja punkmotiivide osakaal on vähenenud, esikohale on tõusnud morgensternlik absurdilüürika. (Pruul 2000) Gümnaasiumi lõpus hoidis Villu oma välimuse tagasihoidlikuma ning pidas end pigem 16 punkfilosoofiks. See ajajärk möödus tal aga ruttu ning pärast kooli hakkas Villu jooma. "Tahtsin rohkem silma paista
vereringesse lümfisoonte kaudu. 22 Kapillaaride seina struktiuuris asuvad erinevad endoteeli tüübid: Pideva endoteeliga kapillaarid (skeleti-ja südamelihases, kopsuringes ja närvisüsteemis); fenestreeritud e akendega endoteeliga kapillaarid on endo-ja eksokriinsetes näärmetes, mao ja soole limaskestas ja neerupäsmakestes. Pidevusetu (katkelise) endoteeliga kapillaarid (maksas, põrnas, luuüdis) Veresoone seinas olevatest suhteliselt suurtest rakkudevahelistest mulkudest pääsevad läbi nii makromolekulid ja ka verekehakesed. Kapillaaride läbilaskvust vähendavad ühekikiliselt paiknevad võrgutaoliselt asuvad peritsüütide rakud . Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooini teel: dn/dt= D*A*dc/ dx Dn/dt pindala A ajaühikus läbinud osakeste arv; dc/dx-aine kontsentratsioonigradient
34 Kapilaaride jaotus erinevate funktsioonide järgi (L, lk 48) Kapilaaride seina struktuuris erinevad endoteelitüübid: 1) Pideva endoteeliga – skeleti-, südamelihas, kopsuringes, närvisüsteemis. 2) Fenestreeritud ehk akendatud endoteeliga – endo ja eksokriinsetes näärmetes, mao ja sole limaskestas, neerupäasmakestes 3) Pidevusetu (katkelise) endoteeliga – maksas, põrnas, luuüdis Vee ja vees lahustunud ainete vahetus vere ja kudede vahel sõltub: 1) Vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu vahekorrast 2) Kudede hüdrostaatilise rõhu (давление внутри жидкости) ja kapillaarisisese vererõhu vahekorrast Üldse filtreerub ööpäevas koevedelikesse ligikaudu 20 liitrit vedelikku, millest ainevahetuse jääkidega reabsorbeerub umbes