Paljud fotograafia algusaastatel kasutatud kaamerad just niiviisi töötasidki. Tänapäeval lahendatakse probleem siiski mitte filmi, või digisensori tahapoole nihutamisega, vaid objektiivi nihutamisega pildistatava objekti poole seni, kuni filmitasapinnal saadakse terav kujutis. FOTOAPARAADI KATIK Kindlasti sisaldab kaasaegne fotoaparaat ka katikut, seadet, mille abil on võimalik pildistamishetke kindlaks määrata ning doseerida valgustundlikule materjalile või seadmele langeva valguse hulka. Katik on fotoaparaadi üks tähtsamaid osi, sõltub ju tema täpsusest särituse ja seega ka tulevase pildi kvaliteet. Katikute kasutamine pildistamisel osutus vajalikuks niipea, kui filmide tundlikkus oli jõudnud sellisele tasemele, et tekkis võimalus hakata kasutama säriaegu, mis olid lühemad, kui üks sekund, sest lühikeste
NB! Seadme näidikul on tootlikkus antud kümme korda väiksema väärtusega kui ta tegelikkuses on (mõõtühikuks on märgitud [m3 /h x10 ] seega tuleb tulemus 10-ga läbi korrutada). NB! Kui 5 minuti jooksul seadmel nuppu ei vajutata lülitub see automaatselt välja. Seadmesse sisestatud pindala on seadmes salvestatud ning säilib. III OSA: MÕÕTMINE Mõõtmise sooritamiseks avage seadme tipus asuv katik, mille all on sensor, pöörates katikut vastupäeva. Mõõtmiste läbiviimiseks muutke mõõteseadmete liikuvate osade asendeid nii, et õhuvool liiguks katiku tipus oleva noole suunas ning seadme näidikult oleks võimalik mõõtmise ajal tulemusi lugeda. Mõõtmise ajal hoidke mõõteriista fikseeritud asendis väikseimgi liikumine põhjustab õhuvoo suurenemise ning seetõttu väära tulemuse. NB! Õhuvoog peab liikuma läbi avause, kus paikneb sensor, noolega näidatud suunas. NB
tegelikult igas suunas 1 minuti jooksul toimunud mõõtmiste aritmeetilised keskmised. Velocity sticki kasutamine NB! Seade on väga õrn ning tundlik kuna tegemist on hotwire anduriga! NB! Kui 5 minuti jooksul seadmel nuppu ei vajutata lülitub seade automaatselt välja. Lülitage katseseade lülitist sisse. Kasutades lülitit valige mõõdetavaks suuruseks õhu liikumiskiirus. Mõõtmiseks avage seadme tipus asuv katik, mille all on sensor, pöörates katikut vastupäeva. Mõõtmise ajaks fikseerige seade ettenähtud kõrgusele statiivi abil väikseimgi liikumine põhjustab õhuvoo suurenemise ning seetõttu väära tulemuse. NB! Ruumi uksed ja aknad tuleb sulgeda enne mõõtmiste alustamist. MÕÕTMISPROTOKOLL Tabel 1. Välistingimused mõõtmiste läbiviimise ajal. Õhutemperatuur (° C) Suhteline õhuniiskus (RH/%) Õhurõhk (p/hPa).
Raudbetoon on vahelae korral võib vahekaugus väiksem olla Püstkatikute müüritist ei lubata siduda ahju või korstna müüritisega välja arvatud seintes olevate suitsulõõride pilastritena väljaehitatud katikud Rõhtkatikud tehakse peamiselt korstna lõõride kohal või ümber korstna perimeetri puitvahelagedest läbimineku kohtades Vahelae katiku ehitamisel tuleb tagada ahjude ja korstnate vaba vajumine, seepärast ei tohi katikut toetuda vahelae konstruktsioonile Soojapaisumine Soenemisel kõik kehad, gaasid ja vedelikud paisuvad jahtumisel aga kahanevad. Tahke keha joonmõõtmete suurenemist soojenemisel nimetatakse keha termiliseks joonpaisumiseks, mis tavaliselt tavaliselt väljendatakse suhtarvuna või millimeetrites ühe meetri pikkuse kohta. Soojenemisel 100 kraadi võrra pikeneb vask 1,7 mm, teras 1,1 mm, malm 1 mm ja tellismüüritis 0,95 mm
annaabi.ee 
