ülemise tooraksi kahjustuse puhul patsient ei tunne defekatsiooni soovi, conus medullaris või cauda equina kahjustused põhjustavad soolestiku arefleksia, mille puhul soolestiku toonus on kadunud. (Gibson jt 2003; 38) Sõltuvalt seljaaju kahjustusest patsient võib mitte tunda, et põis on täis, mis võib põhjustada uriini retentsiooni ja põie ületäitmist. Paljud patsiendid lahendavad oma põie probleemid kateteriseerimisega. Kateteriseerimise korral on suur infektsiooni oht ja edaspidised tüsistused. (Gibson jt 2003; 38) Patsiendid seljaaju kaela piirkonna kahjustusega on eriti lamatiste tekke riskis, vereringe häire, lihaste toonuse languse ja sensoorse disfunktsiooni tõttu. Lamatiste ennetamisele hõlmab asendravi, õige toitmine, adekvaatne hüdratsioon, tegevusteraapia. (Gibson jt 2003; 40) Paljudel patsientidel esineb spastilisus tahtmatu lihaste kontraheerumine, liialdud kõõluse refleksid
Proksimaalkanal seda mööda manustatakse vedelikku ja ravimeid õhubaloonitäitekanal astrupi võtmine võetakse kolmikkraanist spets süstal,tavaline süstal 5ml.Enne 5ml verd välja, siis astrup., siis loputa kraan , uus kork.Astrup kohe laborisse.(1h) 23.TSÜTOSTOOMI korral asetatakse sümfüüsist kõrgemal kõhu keskjoonel põide spetsiaalne kateeter. operatsiooni kui ka punktsiooni teel. See on parim alternatiiv kusiti kaudu paigaldatavale püsikateetrile, kui tegemist on pikemaajalise kateteriseerimisega ja tahetakse vältida meespatsientide kusiti vigastamist. 24.VALURAVI valuravi põhimõtted Preventiivne suund – valu vältimine Valuvaigisti regulaarne manustaminePatsiendi individuaalsete füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajaduste arvestamine Valu tugevuse hindamine visuaalse analoogskaala (VAS) abil Erinevate valuvaigistite ja erinevate meetodite kombineerimine Võimaluse korral suukaudse manustamisviisi eelistamine NB! Arvestada patsiendi üldseisundit, vanust ja põhihaigusi!
Tuleb uurida neerude tegevust ja veresuhkru taset. Anamneesi selgitamist kergendab, kui patsient peab nn. urineerimispäevikut, kuhu ta mõni päev enne uuringutele tulekut paneb kirja urineerimistungi, - tahtmise ja tahtmatu urineerimise korrad, samuti arstimite võtmise hulga ja ajad. Samuti tuleb märkida kasutatud vedeliku hulk ja uriini hulk, kui seda on võimalik mõõta. Jääkuriini määramine ultraheliuuringuga või korduva kateteriseerimisega kuulub inkontinentsushaige rutiinuuringutesse. Ülalloetletud uuringutega saab sageli piisava info diagnoosi määramiseks ja ravi alustamisteks. Enne kui alustatakse haige aktiivsemat ravimist (näiteks operatiivset ravi), tuleb tsütoskoopiaga selgeks teha kuseteede anatoomiline omapära, võimalikud põie muutused, kivid, kasvajad, võõrkehad jne, mis samuti võivad olla inkontinentsuse põhjuseks. Vanuri kurvameelsus Negatiivse meeleolu püsiv domineerimine on haiguslik muutus
annaabi.ee 
