Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele; 2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. Mõõtkavas 1:500 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks 0,5 m. Kohtades, kus põhihorisontaalide lõikevahe ei võimalda mikroreljeefi täpselt edastada, võib M 1:500 plaanidel kasutada poolhorisontaale (0,25 ja 0,75 m). 17
katastriüksuste tunnused ja nimetused. (2) Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. (3) Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Kuhu ei kanta joonisel horisontaale? Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele; 2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. M 1:500-le maa-ala plaanil on milline horisontaalide lõikepindade vahe? Mõõtkavades 1:5001:1000 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks (edaspidi lõikevahe) 0,5 m. 17. Millisel juhul koostatakse maapinna mudel?
10 MÄRKIMISVÄÄRSED OBJEKTID Kultuurimälestised Laatre raudteejaama hoone Hoone on ehitatud aastal 1925 ja on liigitatud ehitismälestise alla. Mälestisel ja kaitsealal on lubatud maaharimine ja aiapidamine, puude istutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada muinsuskaitseametiga. Tegu on keskmise suurusega ühekordne puithoone. Kaetud tsement- valtskivi katendiga kelpkatusega. Madalal vundamendil, rõhtlaudisega hoone, mille sissekäigu ees taandub lahtine veranda (Kultuurimälestiste riiklik register, 2017). Abja mõis Abja mõisast (saksa k Abia) on varasemaid teateid 1582. aastast. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, peale Põhjasõda oli see aga Carl Magnus von Posse valduses. 1780tel aastatel omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni (Eesti mõisaportaal, 2017)
1. Kuidas toimub tahhümeetriga mõõdistatud punktide plaanile kandmine? Tahhümeetrilise mõõdistamise andmed kantakse plaanile ringmalli ja sirkli abil kasutades mõõdetud horisontaalnurka ja joonepikkuse horisontaalprojektsiooni. 15.2. Kuidas toimub horisontaalide interpoleerimine? Analüütiline (kõige täpsem) Graafiline 15.3. Milliseid punkte ei tohi horisontaalide interpoleerimisse kaasata? Hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele. Inimtegevuse tagajärjel tekkinud pinnasehunnikute või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomusta looduslikku reljeefi adekvaatselt. Nõlvadele, kraavidele mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. Samuti ei kasutata horisontaalide interpoleerimiseks punkte, mille kõrgus ei ole loomuliku maapinna kõrgus (näiteks kaevude kaante, tee äärekivide, teepinna punktide jne kõrgused) 15.4. Kuidas lõpuks saadakse topograafiline plaan?
annaabi.ee 
