olid salajased ja siis hakkasid müüdid tulema, et salariitused, kus süüakse lapsi ja nii. Lapsesöömise idee tuleb armulaua ideest, sest öeldakse, et seal mingi kristuse veri ja nii. Kõiges olid kristlased süüdi. Tagakiusud tugevndas kristluse mõju, inimesed just rohkem astusid kristlusesse. Sel ajal oli palju raskem saada kristlaseks, kõige pealt üks ühele kohtumine jas iis paari kolme inimese oma, kui oli inimene väga huvitatud ja nii siis järgnes kahe aastane kool e katehees. Kui selle aja jooksul leidis, et see talle vajalik ja usub kõike ja need inimesed nägid, et ta usub seda ja nii, siis alles ristimine. Kalamärgiga tähistasid oma kohta. Vanim kristluse sümbol oli kala. Kreeka keeles kala on ihtus. Nendes tähtedest tuli kokku mingi lause. Jesus kristus jumala poeg päästab, neist tuli kala kreeka keeles. Rooma idaalade suhtluskeel oli. Vaatamata sellele, et kristlaste kohta käis igast nõmedaid jutte mindi ikka kristlusesse. Põhjused miks mindi:
Eksisteerib teistega veel sajandeid samal ajal. Rajajaks Pachomios (292-346), kes rajas esimese konobiitliku kloostri. Levis kiiresti üle kogu kristliku maailma. Pachomios sündis aga paganana, sõjaväelase taustaga. Puutus kristlastega sõjaväes kokku, nood jätsid hea mulje. Koinobiitlikus mudelis on nõuete osa veelgi enam arenenud. Klooster kui sõjaväelaager, palju füüsilise töö tegemist. Tingimused kloostrisse pääsemiseks: katseaeg kolm aastat, katehees läbitud. Esimene klooster, Tabennisi klooster, oli see, mida Athanasius külastas. Ta julgustas selliseid kloostreid veel asutama, sest mida korrastatum on klooster, seda kasulikum on see kirikule. Pachomiosel ka õde Maria, kes rajas esimese kloostri lähedusse mitu naiskloostrit (nunn – nonna – kopti keeles püha, süütu). Munga elu muutub mitmekesisemaks ja süstemaatilisemaks. Raha teeniti endiselt käsitööga, oskuste valik muidugi laienes: naha- ja põllutööd. Tekib ka
Kusagil on periood, kus ühiskond ei ole homogeenne, ja siis on mõtet oma uskumusi manifesteerida. Niisamuti neid väheseid Thori vasareid võib tõlgendada kui teadlikku vastandamist kristlikule sümboolikale. Skandinaavia vikingi aja kontekstis on esile toodud prima signatio (esimene märgistamine) kui üleminekut paganlikust ühikonnast kristliku ühiskonda - varakristlikus ühiskonnas, kus enamus inimesi ristiti täiskasvanuna, tähistati ristimärgiga, sellele järgnes katehees ja alles sellele järgne ristimine. Viikingiaegses ühiskonnas olid inimesed väga mobiilsed, see mis seda paganlikkus ühiskonda koos hoidis oli religioon - inimene, kes ristiti, lahkus oma kodukogukonnast - see on olnud probleem Iirimaa kristianiseerimise ajaloos. Teisest küljest bütsantsi kontekst eeldas, et need, kes teenivad keisri ihuväes, peavad olema ristiusulised - väljapääsuks prima signatio - pole ei pagan ega kristlane. 13. saj? oli saanud Lääne-Euroopas peamiseks laste
annaabi.ee 
