Joonis 3. Kilu Räim Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik. 22.veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räime asurkorda: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna mõni asurkond koeb varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on teistest atlandi heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikk, kuid suguküpseks saab varem, 13-14 cm pikkuselt ja 2-3 aasta vanuselt. Räimede seas esineb kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Tavaline räim toitub planktonist, aga hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke.Peale suuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem selgroolülide arv: neid on tal 5457
..18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. Räim ehk läänemere heeringas on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik. 22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks. Eesti rannikuvetes saab 5 eristada kolme räimeasurkonda: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna mõni asurkond koeb varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on teistest atlandi heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikk, kuid suguküpseks saab varem, 13-14 cm pikkuselt ja 2-3 aasta vanuselt. Räimede seas esineb kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Tavaline räim toitub planktonist, aga hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime
kuuluvaks kui konkreetseid näiteid ent küsimusel kui kindlalt usute et olete seda varem näinud hinnatakse prototüüpe madalamalt kui nähtut - Suuremaks puuduseks ökonoomia puudumine - Seletustele (reeglitele) tuginev lähenemine ehk seletusteooria Teooriad on loodud ületamaks varasemate teooriate raskusi: - Osa kategooriaid sisaldab liikmeid mis sarnanevad omavahel väga vähe ent inimesed klassifitseerivad neid kergelt - Muutused kategoriseerimises (aja vältel) - Inimesed suudavad moodustad auusi kategooriaid väga lihtsalt ka siis kui sinna kuuluvad objektid üksteisest oluliselt erinevad. Seletusteooria põhiidee - Mõistet võib kirjeldada tunnuste abil, kuid lisaks on olulised ka tunnuste vahelised seosed - Seletusteooria kohaselt seob mõisteid omavahel seletuslik struktuur – eksisteerivad reeglid mille alusel jaotatakse asju kategooriatesse