1. Lahtised ja kinnised küsimused 2. Otsesed ja kaudsed küsimused Ankeedi küsimused Lihtsad, selged Ühemõttelised Ei tohi sisaldada topelt eitavat kõne Küsimused peavad olema vastajale jõukohased Vastuste tüübid Lühivastus Lüngad Valikvastused (üks või rohkem) Loetelu järjestamine Vastandväited Hoiduda tuleks Suunavatest küsimustest Pikkadest, keerulistest liitlausetest Kategoorilistest küsimustest Pole soovitatud avalikud küsimused
[ ( p q ) p] q [ ( p q) q] p Modus tollendo ponensi reegel: kui väiksemas eelduses eitatakse ühte liiget suuremast eeldusest, siis tuletiseks on ülejäänud liikme (liikmete) kinnitus (jaatus). [( p q) p] q [( p q) q] p Disjunktiivses süllogismis on tuletis alati võimalik [( p q z x ) ( p q z )] x SEGATÜBILINE SÜLLOGISM Segatüübiline süllogism on selline süllogism, mis koosneb implikatiivsetest, disjunktiivsetest ja kategoorilistest otsustustest. [( p q ) ( p z ) ( p p ) ] ( q z ) 1.[( p q ) p ] q m. p. 2.[ ( p z ) p ] z m. p.
muud kui õigust kahelda ja valida veetlevaim tee. Kirjanik omandab tervikuna tihtipeale salapärase defineerimatuse, mistõttu luuletust on võimatu taandada mingile ühele märksõnale või motiivile. Alliksaare luule pildistiku kummalist kirgust, agressiivset ja ebatavalist kujutelma. Epiteedid, võrdlused, metafoorid ja muud stiilifiguurid omavad silmanähtavalt eksperssionistlikke, mõnikord sürrealistlikke kvaliteete. Autori luuletus võib koosneda üksnes kategoorilistest keeldudest ja käskudest, hüüatustest ja küsimustest, õpetustest ja hoiatustest. Alliksaare luules on oluline loodus, autor kasutab erinevaid suhtumisi, enesemääramine voolavas ajas, teadmine, et eilne „ kustub piinava aeglusega“ soetab autori värssidesse tihedasti ajakriitilist elementi, milles ta oma vahenditega kaitseb muutuva elu eesõigusi. Harva arendab kirjanik luuletust tervikuna ajakriitiliselt, sagedamini eelistas
! Kui vihma sajab, siis tänav on märg. ! Tänav ei ole märg. ! ∴ Vihma ei saja. Aluse eitus – kui vihma ei saja, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et tänav ei ole märg. Tagajärje jaatus – kui tänav on märg, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et vihma sajab. 27. LIIGITAV SÜLLOGISM. Liigitav süllogism on selline süllogism, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited. Tavaliselt räägitakse liigitav-kategoorilistest süllogismidest, millel on kaks kehtivat moodust: modus ponendo tollens ja modus tollendo ponens. Jaatav-eitav moodus (MPT) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga. ! Ma sõidan Rooma lennukiga. ! ∴ Ma ei sõida Rooma laevaga. Eitav-jaatav moodus (MTP) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga. ! Ma ei sõida Rooma laevaga. ! ∴ Sõidan Rooma lennukiga. Disjunktiivne süllogism on tõene ainult siis, kui suures eelduses on esitatud kõik
! Kui vihma sajab, siis tänav on märg. ! Tänav ei ole märg. ! Vihma ei saja. Aluse eitus kui vihma ei saja, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et tänav ei ole märg. Tagajärje jaatus kui tänav on märg, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et vihma sajab. 27. LIIGITAV SÜLLOGISM. Liigitav süllogism on selline süllogism, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited. Tavaliselt räägitakse liigitav-kategoorilistest süllogismidest, millel on kaks kehtivat moodust: modus ponendo tollens ja modus tollendo ponens. Jaatav-eitav moodus (MPT) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga. ! Ma sõidan Rooma lennukiga. ! Ma ei sõida Rooma laevaga. Eitav-jaatav moodus (MTP) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga. ! Ma ei sõida Rooma laevaga. ! Sõidan Rooma lennukiga. Disjunktiivne süllogism on tõene ainult siis, kui suures eelduses on esitatud kõik
annaabi.ee 
