ABC klassifitseerimine (ABC classification) ABC analüüsi käigus koostatakse pingeread toodetest, klientidest ja tarnijatest. Teatud kohtadesse tõmmatakse pingeridades piirid, mille järgi jaotatakse uuritav grupp A,B,C, D, E jne kategooriatesse. A- kategooria tooted ja kliendid on kõige olulisemad, kuna need annavad tavaliselt 70 80% käibest ja kasumist. B- rühma tooted annavad vastavalt 15 20% ja C rühma tooted 5 10% käibest/kasumist. Üleminekupiirid ühelt kategoorialt teisele on teatud määral tinglikud ja need tuleb määrata ettevõttes kokkulepitud põhimõtete alusel. A- kategooria tooted ei tohi laost kunagi lõppeda, A- rühma kliendid peavad saama kõige paremini teeenindatud ja A- rühma tarnijad on ettevõttele kõige olulisemad tarnijad ( ABC classification)- eesmärgiga juhtida ja planeerida varusid, liigitatakse inventar vahetult pärast ABC analüüsi kolme põhigruppi. Activity Based Costing (activity based costing) Tekkepõhine kuluarvestus
Töötasu riigi teenistuses olevatele töölistele ja ametnikele. Riigi maksed (dotatsioonid, subsiidiumid jne) kodumaistele ettevõtetele ja majapidamistele ning välismaale. Need maksed ilma vastuteeneta. Riiklik tarbimine kaupade ja teenuste ost, investeeringute ja kapitali ost. Suure osa valitsuse kulutustest moodustavad ümberjaotatavad maksed rahalised vahendid tekivad tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu. Pikemalt seletatuna tähendab see seda, et ühel kategoorialt inimestelt (rikkad) võetakse maksude abil tulusid vähemaks ja teistele kategooriatele (vaesed) makstakse see ümberjaotatuna välja mitmesuguste toetuste ja abirahade näol. Vastavalt valitsuse funktsioonidele võib kulutuste eesmärke olla väga palju. Stabiliseerimispoliitika raames kasutatakse riiklike kulutusi, eriti just investeeringuid, majandusliku tõusu ajal neid vähendatakse. Lisaks võib kulutustel olla vell allokatiivne
täheldada peaaegu kõikides toote- ja teenustekategooriates. Valdav osa tarbekaupade puhul on kõige suuremaks lojaalsusgrupiks just harjumuslojaalsed kliendid. Tüüpiliselt ei soovi nad igal ostukorral kulutada aega ja jõupingutusi konkureerivate alternatiivide tunnetuslikuks hindamiseks. Harjumusest ja eesmärgiga aega säästa, jäävad tarbijad üldjuhul tuntud brändi juurde seni, kuni bränd rahuldab neid põhilisi vajadusi, mida sellelt kategoorialt oodatakse. Nad on pika aega käitumuslikult lojaalsed, sest miski ei muutu ja jätkatakse samade toodete ostmist. Üksainus funktsionaalne puudus või halb teeninduskogemus võib tõsta seda tüüpi klientide teadlikkust: nad otsustavad konkureerivad alternatiivid tunnetuslikult ümber hinnata ja lahkuvad enamikkel juhtudel teise pakkuja juurde (Neal 2000). Toote eelistamine on lojaalsuse kõige nõrgem vorm, kuid samas nimetatakse just seda tihti reservatsioonideta lojaalsuseks
annaabi.ee 
