Jostein Gaarde "Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed · Apelsinitüdruk (2004) · Sirkusdirektørens datter (2001) · Mängukaartide saladus (1990) · Sjakk Matt (2006)
.............................................................................................62 4 Sissejuhatus Oma referaadiga soovin tutvustada Norra kirjanikku Jostein Gaarderit ja teha tema teosest "Sofie maailm" sisukokkuvõtte. 5 Elulugu Jostein Gaarder on sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos. Ta on üles kasvanud pedagoogide peres. Ta on lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli. Elukutselt on Jostein Gaarder samuti õpetaja. Tema erialaks on filosoofia ja ta on kirjutanud ka selleteemalisi novelle, romaane ja lasteraamatuid. (http://www.en.wikipedia.org/wiki/Jostein_Gaarder) 6 Looming Jostein Gaarder on Norra intelektuaal, ta on kirjutanud mitmeid romaane, novelle ja lasteraamatuid. Ta kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu. Ta kasutab sageli oma
Laste, nii juhuslike, ebaseaduslike kui ka veel sündimata laste tapmine oli hirmus patt. Abort oli keelatud. Kõigil hingedel oli õigus elule. Üldlevinud arvamus oli, et pojad on õnnistus. Alati sooviti poega. Kui laps oli sündinud,oli kõige olulisem ta kiiresti ristida. Valitses kindel veendumus, et lapse välimuses ja olemuses ilmneb vanemate kvaliteet. 12 Keskaja kool tekkis vajadusest ette valmistada vaimulikke. Katedralikooli eest vastu- tab skolastik, kes sageli on ka kantor. Keskaja kooli iseloomulikuks jooneks saab spetsiali- seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma õpetuse sisuga linnakoolid.
Kristlus kuulutas inimelu pühadust. Laste, nii juhuslike, ebaseaduslike kui ka veel sündimata laste tapmine oli hirmus patt. Abort oli keelatud. Kõigil hingedel oli õigus elule. Üldlevinud arvamus oli, et pojad on õnnistus. Alati sooviti poega. Kui laps oli sündinud,oli kõige olulisem ta kiiresti ristida. Valitses kindel veendumus, et lapse välimuses ja olemuses ilmneb vanemate kvaliteet. 12 Keskaja kool tekkis vajadusest ette valmistada vaimulikke. Katedralikooli eest vastu- tab skolastik, kes sageli on ka kantor. Keskaja kooli iseloomulikuks jooneks saab spetsiali- seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma
annaabi.ee 
