keeli kõnelevast elanikkonnast (ingerisoomlased, isurid, vadjalased) "odava tööjõuna" Soome deporteeriti ning sõja lõppedes taas tagasi NLiitu toodi, kuid siis mitte enam oma koduküladesse, vaid "suure kodumaa" avarustesse. Sõjajärgsetel aastatel jõudis osa vadjalasi Ingerisse tagasi, kuid toimivat vadja külaühiskonda enam ei taastunud. Õieti ongi küsimus vadja keele kõnelejate ning end vadjalasteks pidavate inimeste arvu katastroofilises vähenemises kahe viimase aastasaja jooksul, sest ajad ja olud pole soodustanud vadjalaste enesemääratlemist rahvusena. Vadjalastel pole olnud kunagi ei oma kirjakeelt ega omakeelset kooliõpetust. Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Etnograafia ja rahvaluuleteaduse jaoks avastab vadjalased eraldiseisva etnilise rühmana Narva kirikuõpetaja Fr.L.Trefurt, kes võtab 1783
Veekogud · Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. Üldhinnang Hiina veevarudele koguste poolest on väga kehvas seisus nagu ka Hiina veevärk, mille tagajärjel 360 miljonit linnaelanikku on sunnitud tarbima korralikult puhastamata joogivett. Hiinat kurnav suur veepuudus muutub aega mööda katastroofiliseks. Juba praegu on Hiinas ühe inimese kohta veevarusid keskmiselt vaid 2200 kuupmeetrit, mida loetakse madalaks näitajaks. Kokkuvõtteks on Hiina veevarud katastroofilises seisus. · Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Aasia suurim jõgi on Jangtse- 5980 km ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He- 4845 km ("kollane jõgi") on
kindluste suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise- Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, nii et Taani admiral ei julgenud merelahingut pidada. Nii ei lahkunud Taani sõjalaevad sadamast. Karl XII maabus 23. juulil 1700 koos liitlastega Taani peasaarel Sjællandil [[Humlebæk]i lähedal Kopenhaagenist põhja pool ja hõivas sealsed maa-alad. Augustis asuti Kopenhaagenit piirama. Taani kuningas oli katastroofilises olukorras: tema laevastik oli vastamisi palju võimsamaga, pealinna piirati ja armee oli kaugel Holsteinis hertsog Friedrich IVi vastu sõdimas. Pealinna ei vallutatud, sest Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel Traventhali rahuleping, mille kohaselt taastati status quo (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist (ta ei tohtinud
olnud, mistõttu Kohli valitsus jäi püsima koguni 16 aastaks. 1992-1998 oli tema valitsuse välisminister Klaus Kinkel (FDP). SPD tuli uuesti riigis võimule 1998, kui kantsleriks sai Gerhard Schröder. Schröderi asekantsler ja välisminister oli roheliste karismaatiline liider Joschka Fischer. Novembrist 2005 juhib Saksamaa valitsust CDU juht Angela Merkel, presidendiks valiti 2004 samuti CDU liige Horst Köhler. Majandus Peale II maailmasõda oli Saksamaa majandus katastroofilises olukorras, kus inimesi ähvardas nälg ja külm, linnad olid purustatud ja põllud sööti jäänud. Kõike tuli alustada otsast peale, eriti veel arvestades asjaolu, et põllumajanduslik Ida-Saksamaa jäi NSV Liidu mõjusfääri. Juunis 1948 viidi Lääne-Saksamaal läbi rahareform, mis tõi käibele saksa marga, peatas inflatsiooni ja võimaldas saksa majandusel kriisist väljuma hakata. Peale Saksamaa Liitvabariigi loomist 1949 tühistati kiiresti reparatsioonimaksed ning Marshalli plaani
annaabi.ee 
