tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem lund üldsegi on sadanud Ameerikas Rainieri mäetipu ümbruses. 1971. aastal ja 1972. aastal 12 kuu jooksul kokku üle 30 meetri. · Milline on maailma kõrgeim mäetipp? Uusmeremaalane Edmund Hillary ja serpa Tenzig Norgay jõudsid 29. mail 1953. aastal esmakordselt maailma kõrgeimale mäetipule. See on Dzomolungma ehk Mount Everest ja see on 8848 meetrit kõrge. · Milline vulkaanipurse on olnud kõige katastroofilisem? Viimastel kümnenditel on olnud mitmeid laastavaid vulkaanipurskeid. Neist kõige traagilisem on olnud Sunda saarel Sumbwal toimunud Tambora vulkaani purskes. Ägedaimad pursked toimusid 10. ja 15. aprillil 1815. aastal. Ühtekokku sai surma 90 000 inimest. · Kus on toimunud kõige rängemad maavärinad? Ajaloos on olnud mitmeid vägagi laastavaid maavärinaid Lähis-Idas. 1201. aastal toimunud maavärin nõudis miljon ohvrit. 1556. aastal Hiinas
Maavärin raputas 30 sekundit ning õnneks maavärin tsunaamit ei tekitanud. Õnneks hukkunuid polnud , teatati vaid ühest viga saanud inimesest: 76aastane naine Mentastas murdis käeluu, kui kukkus värina tõttu kodutrepist alla. 2003ndal aastal 25ndal septembril toimus Jaapanis maavärin , mis oli 8,3 magnituudine ning mis tekitas tsunaami. Maavärin ei olnud katastroofiline kuna hukkunuid polnud ja vigastatuid oli natuke üle viie tuhande. Palju katastroofilisem oli 21. mail aset leidnud maavärin Alzeerias, mis oli vaid 6,8 magnituudi. Hukkunuid oli 2266 ning vigastatuid oli 10261. Üle 180000 inimese kaotas kodu ning rohkem kui 43500 hoonet oli kahjustunud või hävinud Algiers-Boumerdes-Dellys-Thenia vahelisel alal. Kahju hinnati 600 miljoni kuni 5miljardi USA dollarini. Maavärinast tekkis tsunami ,mis võis kohati olla kuni 10m kõrgune tabas baleaari saari, Hispaaniat, Prantsusmaad ja itaaliat.
vormis) 3)Ülevaatemeetodid ( Üldistused hulga uurimuste koondtulemuste põhjal) 2) Millised on olulised võistlusärevuse teooriad, mille poolest need üksteisest erinevad? Katastroofiteooria- Ärevuse eri komponendid võivad vastastikmõjus olles mõjutada sooritust. Omavahel on aktsioonis kognitiivne ärevus e muretsemine ja autonoomne erutus. Mida suurem on kognitiivne ärevus, seda „katastroofilisem“ on soorituslangus ja seda raskem on naasta endisele sooritustasemele. Töötlustõhususe teooria-Ärevus kui kognitiivne ärevus ehk muretsemine. Kõrgenenud ärevuse tingimustes võib see sooritust hoida samal tasemel või isegi parandada! Reinvesteerimine ehk teadvustatud töötlus-Ärevuse tingimustes täheldatav soorituslangus on tingitud sellest, et sooritaja üritab automatiseeritud protsesse taas jhtida teadvustatud reeglite või juhiste abil.
annaabi.ee 
