Senimaani maa küll kuulus mõisnikele, kuid täpne jaotus mõisa maa ja talukogukonna maa vahel baseerus Balti erikorra peal, oli ujuv ja muutuv, oli väga konkreetselt paika pandud. Teorent ja raharent kokku poole sajandi jooksul viisid selleni, et hakkasid mõisnikud talusid müüma, hakkasid kuntima ja talude väljaostmine hakkas toimuma. Talude ümberkruntimine reformi seisukohast väga radikaalne suhtumise muutumine. Kui vaadata tänapäevast katastrikaarti, siis piirid väga palju paika pandud just kruntimisega, mis toimus (18.sajandil)19.sajandil. Need on just need, mida kutsutakse 'põlistalu', 'ostutalu' jne. Need on need, mis on mõisate käest päriseks ostetud talud. Tavaliselt mitte väga regulaarse planeeringuga (kuid on ka erandeid näiteks Vooremaal), kasutatud ka looduslikke piire piiride tõmbamiseks. Sellest ajast pärit ka lahustükid n. heinamaad. Asumikutalud vastandiks rajati esimese maareformiga Eesti ajal.
taevakeha vähendatud kujutis, mis näitab objektide paiknemist üksteise suhtes. Kaartite kaudu saab jäädvustada ja lugejale edasi anda mingi looduses olev situatsioon. Kaardil kujutatakse objektide piirjooni, nagu nad pealvaates paistavad. Maastikul esinevaid objekte kujutatakse kaardil leppemärkidega Tänapäeval kasutatakse kaarte meie igapäeva elus päris tihti: linnakaarti, katastrikaarti, turismikaarti, maanteede kaardid jne. Et kaarte kasutada, peab oskama kaarte lugeda ja nendest aru saada. Kaardi lugemine on oskus, mida on võimalik igal ühel õppida. Võrreldes gloobusega on kaarte lihtsam kasutada ja nad on täpsemad. Tänapäeval on peamiselt kasutusel digitaalsed kaardid. Digitaalsed andmed koondatakse geoinfosüsteemi ja mitmed programmid nende andmete töötlemiseks annavad eeldused kvaliteetse kaardi koostamiseks
hektaril. Projekti käigus on seni taastatud põhjaosas (Halliste puisniidul) 33 ha, keskosas (Halliste keskluhal) 98 ha, lõunaosas (Tõramaa puisniidul) 22 ha. Taastamist plaanitakse jätkata kogu rahvuspargi territooriumil olevatel luhtadel. 32 3.3. Uurimisala metsasus erinevatel maapinna kõrgustel Võrreldes omavahel 1947. a. topograafilist ja 1985. a. katastrikaarti, selgusid järgmised muutused metsade pindalas: 1) põhjaosa 1947. a. kaardil on põhjaosa metsaalast 15% alla 20 m absoluutses kõrgusskaalas. Katastri aluskaardil on selleks näitajaks 3%. 2) keskosa 1947. a. kaardil on metsasus madalamal kui 20 m absoluutkõrgusel ca 16% kogu seal paiknevast metsast. Katastri aluskaardil on 20% kogu keskosa metsakooslusest madalamal maapinna kõrgusel. 3) lõunaosa 1947. a
annaabi.ee 
