1999). Kaardi kasutusmugavus sõltub (Mõisja 2004): · Paberi formaadist · Voltimisest · Lisainfost · Köitest · Leppemärkide seletusest · Kirjade suurusest jms 2.5 Kaardi sisu korrektsus Teised kaardi kvaliteedi kriteeriumid on suuremal või vähemal määral vormilised. Kaardi sisu korrektsus väljendab kaardil kujutatud info kvaliteeti ja selle olulisus sõltub suurel määral kaardi kasutusotstarbest. Katastrikaardil ja linnade geoalustel on peamine, et seal kujutatu oleks looduses tegelikult olemas ning vastupidi, et midagi olulist ei oleks kaardilt ära jäetud. Turismikaartidel andestatakse ebatäpsused kaardi sisus kergemini. Paberkaardi sisu korrektsust saab liigitada samamoodi nagu GIS andmete kvaliteeti, seda saab vaadata erilise andmeformaadina ning tähtsamad sisu korrektsuse parameetrid on (Jagomägi, 1999):
kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Katastriüksuse plaani koostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Üks eksemplar sellest plaanist kuulub katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu. 11. Mis on katastrikaart? Katastrikaardil ja põhikaardil kasutatakse ühist matemaatilist alust ja kartograafilist projektsiooni. Katastrikaardi mõõtkava on 1:10 000, õigusaktidega sätestatud korras määratud tiheasustusega aladel on katastrikaardi mõõtkava 1:500 või 1:2000. Kanded katastrikaardile teeb katastripidaja. Katastrikaardile kantakse riigipiir, maakonna, valla ja linna halduspiirid, alevi, aleviku, küla, katastripiirkonna, asumi ja katastriüksuste piirid ning katastritunnused. 12. Mis on kitsenduste kaart?
3. Jagunenud talud või ühe küla talud eristuvad vanades dokumentides ainult numbri poolest. Maareformi alguses tekkis hulgaliselt kinnistuid, kus mitme ühe küla kinnistu nime eristabki ainult number. Pärast kohanimeseaduse jõustumist ei asutud nimedele panema sõnalisi hargtäiendeid, vaid samanimelisuse vältimiseks täiesti uusi nimesid välja mõtlema. 4. Keelelised vead: vana kirjaviis, nimetavakuju, ümberkirjutusvead, mis on tekkinud juba 1930. aastate skeemilisel katastrikaardil, eristava täiendsõna kirjutamine eraldi, mitte sidekriipsu abil. Lõpujärgus olevat maareformi saab mõjutada veel maakondade maakatastrites selgitustööd tehes, sest kataster on ainus reaalne filter, mis suudab koostatava toimiku nime parandamiseks valda (maamõõtja kätte) tagasi saata. Selgitustöös tuleks võtta suund, et 1) vähesed vana talu hoonete või hooneasemega maatükid, mis veel katastrisse kandmata on, saaksid nime vana
annaabi.ee 
