Kevadel sündis poiss. 31.Laps sai nimeks Toomas. Raudmeestest oli juttu pidevalt. Uss nõelas Katariinat, kes oli kiigel ussisõnade kohta pärinud. Põõsast roomas välja Ints. Külameherõivad tegid Leemetile häbi. Salme oli õmmelnud karule püksid. Inimahvid olid vanaks jäänud. Intsu pojad olid suureks kasvanud. Ema oli puuotsa roninud aga oli haiget saanud. 32.Maailm oli muutunud uueks. Ema oli jäänud mõneks ajaks Intsu juurde elama. Ints lõi hambad Katarinna kaela ja ta suri. Intus isa ründas Andreast ja Jakob pages tagasi koopasuu poole. Toomasel oli kõri läbi hammustatud, ka Magdalena oli surnud. Hiietark oli nad tapnud. 33.Hiietark tundis metsas Leemeti ära. Hiiekoerad väidetavalt tapavad ka tema. Leemet tappis Hiietarga. Külainimesed eesotsas Johannesega olid ümber lõkke, mis oli rästikute koopa ümber tehtud, kus oli Ints ja Leemeti ema. Pärtel oli samuti seal koos külameestega. 34
hõimu järgi, eristatakse kolme etappi: varagootika 1140-1200, kõrggootika 1200- 1350, hilisgootika 1350-1525; sakraalne st kiriklik kunst, teravkaare ja roidvõlvide kasutusel võtt, suured värvilisest klaasist aknad, õhulised raidkivikaunistused; Jumalaema kirik Pariisis, Kölni kirik Saksamaal, Milaano toomkirik, Cambridge ja Oxfordi ülikooli hooned, Oleviste ja Niguliste kirik, dominiiklaste ordu Katarinna klooster. 17. Iseloomustage Augustinuse ,,Pihtimuste" temaatikat ja stiili. Teose kirjutamisest on möödunud ligi 16 sajandit. Raamat koosneb 13 raamatust. ,,Pihtimused" tuleb mõista kahesuguselt: 1) eksimuste pihtimine Jumalale 2) tunnistus enda kuuluvusest Jumala juurde. Need 13 raamatut kiidavad õiglast ja head Jumalat autoris avaldunud halbuse ja headuse eest ning virgutavad Tema poole inimese mõistust ja tunnet.
kuni Eesti iseseisvumiseni VI Linnade omavalitsuskorraldus 18 saj (kuni 1877) · Tänapäeva Eesti aladel oli 18 saj 12 linna(5% rahvastikust) A. Keisri kinnitatud privileegid ja suuremad õigused olid(tänapäeva Eesti aladel) 6 linnal: - 1710: Tallinna ja 1731: Tartu, Pärnu, Narva ja 1742: Kuressaare ja 1764: Valga B. Lisaks linnaõigused säilitas Haapsalu C. Katarinna II asehalduskorra ajal 1783-84 said linnaõigused vanad Viljandi, Paide ja Rakvere ja uued Paldiski ja Võru Jätkus traditsioon, saksapärane haldus(va 1785-96): · Kodanikuõigustega: traditsiooniliselt linnapead, eluaegsed raehärrad, suurgildi kaupmehed, väikegildide tsunftidesse kuuluvad käsitöölised · Juhtiv organ raad-magistraat(täiendas ise ennast) - Seadusandlik-,täitev- ja kohtuvõim ning majanduselu ja
annaabi.ee 
