Neid tahistatakse +R ruhmadena. Annavad pii-elektronsusteemi elektrone. (hudroksuulruhm, metoksu, amino, tiool ruhm) · elektronaktseptorid on sellised funktsionaalsed ruhmad, mis seovad pii-elektronsusteemis elektrone. -R ruhmad. · Keemilise sideme polariseeritavuseks nimetatakse seda maara, mille vorra molekuli umbritsev keskkond muudab laengute esialgset jaotust molekulis laengute jaotust molekulis saame muuta teiste aatomite (molekulide, katalusaatorite) lisamisega. · Elektronrikkad tsentrid voivad olla nukleofiilsed tsentrid/ osaliselt vabad elektronpaarid · elektrofiilsed tsentrid on elektronvaesed tsentrid, mis voivad votta vastu elektrone keemilise sideme moodustamiseks. Taiesti voi osaliselt vaba orbitaal · alused on prootoni aktseptorid, hape on prootoni doonor (Bronsted-Lowry happelisuse teooria) aluselisus on voime siduda prootonit · mida vaiksem/suurem on pKa, seda tugevam/norgem on hape
materjal vormi kuju. Nii saab vormida suuri ja keeruka kujuga esemeid. Valuvormimine Valuvormimine seisneb ilma lisarohkusid kasutamata termoplastse materjali sulatamises ja jargnevalt selle viimises vormi, milles toimub tardumine kas jahtumise voi katalusaatorite moju tulemusena. Pressimine Pressimine on töötlemiseviis, mille puhul materjal viiakse rõhu ja kuumuse toimel plastsesse olekusse, nii et ta täidab kogu vormi. Kasutatakse järgmisi pressimismeetodeid: 1) Otsepressimine: - külmpressimine (T < 170°C; p < 45 MPa) - kuumpressimine (T > 170°C; p > 45MPa) 2) valupressimine: pressvormi surutakse soojendatud, voolavaks muutunud materjal (T=170...200°C; p= 15...75 MPa)
Li3N). Lämmastik ei põle ega toeta põlemist. Tema molekulis N2 esineb aatomite vahel kolm kovalentset sidet NN. Väga kõrgel temperatuuril nõrgeneb kolmikside ja toimub termiline dissotsiatsioon aatomiteks, tekkiv monolämmastik on reaktsioonivõimeline: N2=2N Kõrgel temperatuuril reageerib lämmastik hapnikuga: N2+O2=2NO (lämmastikoksiid) Vesinikuga reageerib lämmastik kõrgel rõhul, temperatuuri ja katalusaatorite manusel,moodustades ammoniaagi: t*,rõhk,kat. N2+3H22NH3 4. Ammoniaak--NH3. Tööstuslikult sünteesitakse ammoniaaki vesinikust ja lämmastikust temperatuuril 400*C, rõhul 200--1000 at (2107-1108Pa; kohta) raudkatalüsaatoriga. NH3 on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine, õhust kergem gaas. Ta lahustub hästi vees, moodustades ammoniaakhüdraadi (varem nimetati ammooniumhüdroksiidiks ja kirjutati valem NH4OH): NH3+H2O=NH3H2O
annaabi.ee 
