kohta hiiglaslikus informatsioonilaos. Olukorda võib võrrelda ka informatsiooni ostmise ja leidmisega suures raamatukogus. Kui see ebaõnnustab, siis ei suudetagi asja mälus taastada. 5 Niisuguse võrdluse puhul on sarnane asjaolu see, et mõlemad süsteemid, nii mälu kui ka laoruum või raamatukogu töötavad efektiivselt tänu ilmselt heale ,,raamatupidamis- ja kataloogimissüsteemile". Nii mälus kui ka raamatukogus peab salvestama ehk kataloogima ühel ajal mitmel põhimõttel. Sellega sarnasus siiski piirdub. Ilmselt on mälu puhul nii, et õigesse kohta võib viia palju teid, ehk teisisõnu, asjad võivad meenutada meile väga erinevatel põhjustel ja väga erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumis otsimiset erinevam) on juhtum, kus me suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, s.t et see pole kunagi meie mälus olnud. Info säilitamine ei toimu vigadeta
Teaduslik ajakiri oli seni veel peamiseks teadustöö esmapublikatsiooni kohaks, nii oli ka referaat(ajakiri)andmebaas mingil määral säilitanud tähtsuse teisese väljaandena, kust saab ülevaate teatud perioodi vältel mingil alal ilmunust. 5. Mille poolest on olulised 19.sajandi keskpaigast alates ilmuma hakanud väljaanded International Catalogue of Scientific Paper (1865, USA) ja Catalogue of Scientific Paper (1867, UK Royal Society). 1865 hakkas Smithsonian Institution kataloogima uusi teadustöid. Sellest kasvas välja the International Catalogue of Scientific Papers. 1867 hakkas The Royal Society Londonis välja andma trükist Catalogue of Scientific Papers. Eesmärk oli koostada kõikide riikide peamistes teadusajakirjades avaldatud teadustööde trükikataloog. Lõpuks kujunes väljaanne 19köiteliseks. 1896 korraldtud rahvusvahelisel konverentsi teadusinformatsiooni teemadel. Jõuti järeldusele, et on vaja hakata
õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos. Olukorda võib võrrelda ka informatsiooni otsimise ja leidmisega suures raamatukogus. Kui see ebaõnnestub, siis ei suudetagi asju mälus taastada. Niisuguse võrdluse puhul on sarnane asjaolu see, et mõlemad süsteemid, nii mälu kui ka laoruum või raamatukogu töötavad efektiivselt tänu ilmselt heale ,,raamatupidamis- ja kataloogimissüsteemile". Nii mälus kui ka raamatukogus peab salvestama ehk kataloogima ühel ajal mitmel põhimõttel. Sellega sarnasus siiski piirdub. Ilmselt on mälu puhul nii, et õigesse kohta võib viia palju teid, ehk teisisõnu, asjad võivad meenuda meile väga erinevatel põhjustel ja väga erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumis otsimisest erinevam) on juhtum, kus me suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, s.t et see pole kunagi meie mälus olnud.
annaabi.ee 
