vaadates võib öelda, et praegune inflatsiooni tase on madal. 1970-ndate ja 1990. aasta buumiga võrreldes, kui inflatsioon saavutas tipptaseme 10 protsenti, on praegune hea tulemus. Kuid Inglismaa peamiste konkurentide näitajad on paremad: USAs on inflatsioon 1,7, Kanadas 1,1 ning Prantsusmaal ja Saksamaal üks protsent. Inflatsiooni ohjeldamiseks peab majanduskasv langema üldisest arengutrendist madalamale tasemele. Suurbritannia valitsus arvestab 2,25 protsendilise üldise kasvutrendiga, seega peaks majanduskasv aastaks aeglustuma 1,5 protsendilisele tasemele. Briti poliitikute, äritegelaste ja avalikkuse seas puudub üksmeel selles osas, missuguseid meetmeid tuleks tarvitada inflatsiooni ohjeldamiseks. Toetuse puudumine mõjutab keskpanga mõtteviisi, seepärast ei tõstetud intressimäärasid ega karmistatud kodumaist rahanduspoliitikat ajal, mil naela kurss oli veel kõrge. Kõrgemate intressimäärade vastu protesteerisid ägedalt Briti Tööstuse Konföderatsioon ja
Absoluutarvudes kõige rohkem kasvas 2007.aastal turistide arv Lätist (9100 võrra ehk 14%). 2007.aastal oli kasv küll mõnevõrra aeglasem kui kolmel eelneval aastal, kuid siiski märkimisväärne. Ka Leedu turistide arv Eesti majutusettevõtetes kasvas juba kolmandat aastat järjest märkimisväärselt. 2007.a. lisandus neid 19% (valdavalt Tallinnas, mõningal määral ka Saare maakonnas). See on seotud Läti ja Leedu elanikkonna sissetulekute suurenemisega ja välisreiside üldise kasvutrendiga. Suurema osatähtsusega turgudest vähenes teist aastat järjest Suurbritannia ja Saksamaa turistide arv. Mõlema riigi puhul on üheks oluliselt Eestisse reisimist pidurdanud teguriks transpordiühenduste vähesus. Teiseks tasub silmas pidada ka ülalpool mainitud tegureid: mõlemas riigis kasvas välisreiside arv 2007.a. tagasihoidlikult, ning vähenes mitmete Kesk- ja Ida-Euroopa riikide populaarsus sihtkohana.
nael ja Prantsuse frank. Uue valuuta kasutamine pidi parandama rahvusvahelisi arveldusi kaubanduses ja rahanduses ja riikidevahelistest arveldustes võis SDRi vahetada kõigi teiste valuutade vastu vastavalt SDRi arvsestatud kursile korvivaluuta suhtes. Kuni 1960ni koosnesid riikide reservfondid kullast ja USA dollaritest, kuid mõlemal on reservina oma tõsised puudused – kuld on loodusvara, mille varud on piiratud ja mille tootmine on võimalik ainult leiupiirkondades ja tootmiskulud on kasvutrendiga. Seetõttu jääb kullareservide kasv maailmamajanduse arengust oluliselt mahaning seetõttu ei ole kulla roll enam nii oluline nagu varasemal perioodil. Ka usa dollar nagu teinegi valuuta ei ole ideaalseks reservivahendiks – võimalus dollarit kasutada sõltub näiteks oluliselt sellest, millist finantspoliitikat USA ajab ning milline on tema huvi, et dollarit kasutatakse massiliselt väljaspool tema piire. Ühest küljest annab dollari püsimine maailma reservvaluutana