· mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikesed lipiidivakuoolid
Sellised rakud on suuremad, nad sisaldavad rohkem ribosoome ning neis toimub ka aktiivne DNA replikatsioon ja transkriptsioon. Mida rikkalikumalt on keskkonnas rakkudele kasvuks vajalikke komponente, seda vähem kulub energiat nende ühendite de novo sünteesiks ning seda efektiivsemalt saavad rakud paljuneda. Enamasti on bakterite kasvuks vajalike toitainete hulk limiteeritud. Seega on kõige raskem defineerida olukorda, kus bakterid ei ole stressis. Pigem on suvalistel kasvutingimustel rakkudele mingit stressi põhjustav toime ja rakud adapteeruvad antud tingimustega. Lisaks näljastressile on palju teisi stressi põhjustavaid olukordi: 1. Kuumashokk - valgud denatureeruvad. 2. Külmashokk - väheneb membraanide voolavus. Madalal temperatuuril stabiliseeruvad DNA ja RNA sekundaarstruktuurid, vähendades translatsiooni, transkriptsiooni ja DNA replikatsiooni toimumise efektiivsust. 3
2. log e. eksponentsiaalset faasi, milles rakkude arv populatsioonis kasvab eksponentsiaalselt 3. statsionaarset faasi, kus rakkude arv populatsioonis on maksimaalne ja ei muutu. Stress Üldiselt mõeldakse stressi põhjustavate faktorite all kõiki keskkonnamuutusi, mis kutsuvad esile muutusi raku füsioloogilises seisundis. Tegelikult on kõige raskem defineerida olukorda, kus rakud ei ole stressis. Pigem on suvalistel kasvutingimustel rakkudele mingit stressi põhjustav toime ja rakud adapteeruvad antud tingimustega. Teatava stressi süvenemisel toimuvad rakus nii kvalitatiivsed muutused, kus lülitatakse tööle uued süsteemid, kui ka kvantitatiivsed muutused, mille käigus muutuvad juba töös olevate süsteemide ekspressioonitasemed. Sageli võidakse stressivastusena võimendada nende ensüümide ekspressioonitaset, mis töötavad ka n. ö. normaalsetes tingimustes. Küsimus, mis on normaalne, varieerub organismiti.
annaabi.ee 
