U u= L u on töötuse määr ehk töötute inimeste osakaal tääjõust (majanduslikult aktiivsest rahvastikust) sE =fU s-töö kaotanute määr f-töö leidnute määr Korraldades antud võrrandi ümber saame leida tasakaaluseisundi/püsiseisundi töötuse määra (steady-state unemployment rate). Hõivatute arv E võrdub tööjõud L miinus töötute arv U ehk E=(L-U) ning seega võime kirjutada järgmise võrrandi: fU=s ×( L−U ) 6.Kasvuteooriad: Majandus väga pikal perioodil Tootmisfunktsioon konstantse mastaabiefekti zY= F(zK,zL) kus z tähistab positiivset arvu. Nimetatud võrrand kajastab võrdust, kus tööjõu ja kapitali üheaegne suurenemine z protsenti toob kaasa kogutoodangu kasvu z protsenti. Toodang tööjõu ühiku kohta γ jaguneb tarbimiseks (c) ühe töötaja kohta ja investeerimiseks (i) ühe töötaja kohta: γ=c+i c i C= ,i= L L
Siin tuleb arvestada aga sellega, et riikides, kus rahvastiku juurdekasv on negatiivne (näiteks Eesti), on SKP per capita kasv kiirem kui SKP kasv. Kuid millest ikkagi sõltub mingi konkreetse riigi majanduskasvu kiirus? Mis on need peamised tegurid, mis selle ära määravad? Majanduskasvu teooriad, mis aitavad sellele vastata, võib Parkin`i (2003) järgi jagada üldjoontes kolme rühma: Ø Klassikalised kasvuteooriad (Adam Smith, Thomas R. Malthus, David Ricardo) Ø Neoklassikalised kasvuteooriad (Frank Ramsey, Robert Solow) Ø Uued kasvuteooriad (Joseph Schumpeter, Paul Romer) Kõikide teooriate keskne mõiste on tehnoloogia. Tehnoloogia taseme muutus toob kaasa ka kiirema majanduskasvu. Joonisel 4 näidatakse kolme teooria põhimõttelisi erinevusi.
Sissejuhatus Tulujaotuse ja majanduse arengu (kitsamalt võttes majanduskasvu) seoste temaatika on majandusteoreetikuid huvitanud aastasadu. Olgu siinkohal meenutatud kasvõi klassikalise koolkonna esindajaid D. Ricardot ja K. Marxi, kelle töödest väärivad tänapäevalgi märkimist tulujaotuse kujunemist ja selle mõju majanduse arengule käsitlevad teooriad. Käesoleva sajandi esimesel poolel majandusteoreetilise mõtteviisi peasuunana valitsenud neoklassikalise koolkonna kasvuteooriad on (igaüks omal kombel) kokku võtnud N. Kaldor, S. Kuznets, W. Lewis ja R. Solow oma viiekümnendatel aastatel ilmunud paljutsiteeritud artiklites. Uuesti sattus teema uurijate huviorbiiti üheksakümnendatel. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et varasemates teoreetilistes mudelites esitatud seisukohad ei leidnud empiiriliste uuringute tulemusena kinnitust. Ka on viimase poolsajandi jooksul muutunud nii majandustingimused
annaabi.ee 
