varastest ja üleüldistest kriminaalidest. Ühes uudisloos kirjutati, et eesti hulkurkoer ründas Soomes kodanikku. Kuidas koera rahvus välja selgitati, seda ei ole loomulikult mainitud. Kõigele lisaks on "Helsingin Sanomatis" kirjutatud, et Eestist läheb iga päev Soome sada pätti. Kust on selline konkreetne arv võetud, jääb jällegi küsimärgi alla, sest fakte ei peetud artiklis vajalikuks mainida. Eestlased ei ole sugugi ainsad, kes Soome kuritegevuse lähiaastatel kasvuteele on viinud. Vastupidi, "Postimees" kirjutab, et Soomes ollakse rohkem mures hoopis uute tulijate pärast, kes on eelkõige Poola, Rumeenia või Bulgaaria päritolu. Ka leedulaste osakaal kuritegevuses on hakanud kasvama. Seetõttu ei ole eestlased kuritegevuse tipus, on palju muid rahvusi, kelle osakaal on samuti väga suur. Niisiis ei ole me kõige hullemad, kuid arenguruumi paremuse poole on veel kõvasti.
Oli kahekojaline parlament riigivolikogu ja riiginõukogu. Riigivolikogu valis rahva, riiginõukogu valis K. Päts. Et midagi muuta, oli vaja mõlema poole nõusolekut, aga riiginõukogu hääletas alati Pätsi järgi, seega see polnud mitte demokraatia, vaid nn "juhitav demokraatia". 37. Miks jäi Soomes ja Rootsis demokraatia püsima, aga Eestis mitte? Sest Baltimaad vajasid kindlat juhti, kes suudaks riigi väiksese majanduse viia kasvuteele ja seda ka jätkata, samas oli kõigis riikides kommunistidel omad võimalused tulla võimule, mis oleks tähendanud NV-ga liitumist, mida äsja iseseisvuse saavutanud riigig mitte kuidagi teha ei tahtnud. 38. Miks võib väita, et Rootsi oli juba 20. sajandi algul heaoluühiskond? Sest oli saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. 39. Miks tahtis Soome olla Skandinaavia riik? Sest Skandinaavia riigid olid enamasti rohkem arenenud kui Baltiriigid. 40
Liidu väikseim. ELi 28 liikmesriigi keskmine valitsussektori võlakoormus on 85%. Valitsussektori likviidsed finantsvarad olid 2015. aasta lõpu seisuga peaaegu niisama suured kui võlad: võlad ületasid likviidseid finantsvarasid 93 miljoni euroga. Rahandusministeerium on prognoosinud valitsussektori likviidsete finantsvarade kahanemist 2017. aasta lõpuks ca 1,6 miljardi euroni. Seejärel peaksid valitsussektori reservid Rahandusministeeriumi hinnangul taas kasvuteele asuma (vt tabel 8). Tasub tähelepanu pöörata, et keskvalitsuse likviidsed finantsvarad ei näita valitsuse käsutuses olevate reservide mahtu, millega vajaduse korral katta näiteks riigieelarve kulusid või täita muid kohustusi, kuna keskvalitsuse hulgas kajastatakse Euroopa Liidu ülese metoodika kohaselt ka avalik-õiguslike asutuste jms isikute likviidseid varasid. Valitsuse enda likviidsed reservid ammendusid 2015. aasta sügisel ja aasta lõpu seisuga oli
annaabi.ee 
