Turvalisusetarvetele järgnevad sotsiaalsema loomuga tarbed, nagu kuuluvus-, armastus-, ühinemis- ja aktsepteeritusetarve; siis eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarve ning lõpuks kõige tipus eneseteostustarbed. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimesed püüavad rahuldada madalamale jäävad tarbed kas või osaliselt, enne kui asuvad tegelema kõrgematega. Defitsiitsete tarvete rahuldamine toob kaasa motivatsiooni languse ja kasvutarvete rahuldamise kasvu. Maslow jaotas tarbed oma teoorias defitsiitseteks ja kasvutarveteks. Defitsiitsete tarvete (füsioloogilised, turvalisus-, armastus- ja eneseaustustarbed) iseloomulikuks jooneks on see, et need puudutavad otseselt inimeste füüsilist ja psühholoogilist heaolu ning nende rahuldamise tarve on vältimatu. Kui aga defitsiitsed tarbed on rahuldatud, langeb nende motiveeriv toime järsult. Seevastu kasvutarvete täitmisega vajadus nende rahuldamise järele hoopis kasvab
on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahulduda madalaastme tarvetega kasvõi osaliselt, enne kui asuvad tegelema kõrgematega. (kui kõht on tühi, ei mõelda eriti oma ego tõstmisele... Tarbed on jaotatud: defitsiitsed (füsioloogilised-, turvalisus-, armastus-ja eneseaustustarbed) nende rahuldamise tarve on vältimatu, kui aga tarve on rahuldatud,langeb nende motiveeriv toime järsult. kasvutarbed(eneseteostus-, esteetilised tarbed) kasvutarvete täitmisega vajadus nende rahuldamise järele kasvab veelgi. 2. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana (õpilaste eesmärgi- ja ego- orientatsioonide tähenduses). Eduootuse kujunemine Amesi kolmekomponendilise õpimotivatsiooni mudeli valguses. (12.1) Ülesande-ja valdamisorjentatsiooniga õpilasi iseloomustab soov teada saada Amesi õpimotivatsiooni mudeli kohaselt sõltuvad õpilaste eesmärgiorientatsioonid klassi
motivatsiooniliste suundumuste formeerumisel. Kui ajutised kõrvalekalded välja arvata, oninimeste käitumismotiivid kindlas alluvusvahekorras: käitumise esmaseksdeterminandiks on vajadus rahuldada füsioloogilised tarbed, seejärel turvalisuse ja alles siis sotsiaalsed tarbed, nagu kuuluvus-, armastus-, eneseaustus- ja eneseteostuse tarve. Defitsiitsete tarvete täitmise vajadus langeb järsult nende rahuldamise järel. Eneseteostusel e kasvutarvete täitmisel motivatsioon nende rahuldamiseks aga kasvab. Et õpilased saaksid normaalselt õppida, tuleb koolis esmajoones rahuldada nende olulisemad defitsiitsed tarbed. Motivatsiooni kujunemine nii väliste kui ka sisemiste stiimulite mõjul ja nende üheaegse toime vastuolulisus põhjustas palju vaidlusi ja jaotamise toimiva liikumapaneva stiimuli asukoha järgi väliseks ja sisemiseks motivatsiooniks. Sisemise motivatsiooni teooriad väidavad, et kõrvuti baastarvete rahuldamise ja
annaabi.ee 
