1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeeruvad rohkem. 8. Liikumisaktiivsuse vähenemist (liikumisvaegust) nimetatakse Hüpokineesiaks. 9. Nimeta treeningu liik, millega kaasneb ulatuslik lihashüpertroofia Jõutreening. 10. Kui treenimata inimene alustab jõutreeningut, siis lihasjõud suureneb algperioodil (6-
iseeneslikud seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus. Kui plekid voodis muret teevad, siis pane püksid jalga. Enamasti saadakse esimene seemnepurse vanuses 9-16 eluaastat, tavaliselt 10-14-aastaselt. Kasv ja kehakuju muutumine 3 Pikkuskasvu ja kehakuju muutust juhivad sugu- ja kasvuhormoonid. Kasv intensiivistub umbes 10-11- aastaselt. Seda nimetatakse kasvuspurdiks. Kiire kasvuperioodi algul väheneb tüdrukutel rasvkude, eriti kätel-jalgadel. Kõigepealt kiireneb käe- ja jalalabade kasv, siis hakkavad järele kasvama keha ja jäsemete ülejäänud osad. See ongi põhjus, miks "pubekas" näeb esialgu välja kiitsakas ja pikajalgne. Pikkuskasv toimub luude kasvu tõttu, ja kuna see on üsna kiire, võivad käed-jalad vahel ka valutada. Mehed on keskmiselt 12 cm pikemad kui naised Sinu õlad muutuvad laiemaks. Hääl muutub mehisemaks
Keha kasv suureneb umbes 11- 12 aastal. Kehakaal suureneb 12-13 aastal. (Sapin 2009: 15,16) Selle protsess reguleerivad suguhormoonid ja kasvuhormoon. Peamine regulaator on insuliini laadne kasvufaktor-1(IGF-1). Puberteedi eas toimub toruluude kasv. Samuti väheneb nahaalune rasv. Kasvuhormoon osaleb süsivesikute regulatsioonis. Võib suurendada veresuhkru tase. ( Prodam jt 2014: 1-2) Hoormoonide abil pikkuse kasv suureneb intensiivselt. Sellist kiiret kasvu nimetatakse kasvuspurdiks. Keha kasvamise ajal tüdrukutel väheneb nahaalune rasv, eriti kätel ning jalgadel. Kiireneb kätte ja jalalaba kasv. Edasi hakkab kasvama keha ja teised jäsemed. Samuti toimub kehakuju muutmine. Puusadel, kõhul ning rindadel ladestub rasvkude. Selle tagajärjel on tüdrukutel ümmargune kehakuju, mis on iseloomulik naistele. Kehakasv lõppeb tüdrukutel umbes kaks aastat pärast esimesest menstruatsioonist. Umbes 16-17 eluaastaks on tütarlapsel kehakuju ja pikkus nagu täiskasvanud naisel
annaabi.ee 
