Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kasvuruumist" - 3 õppematerjali

Eesti põllu kultuurid
3
doc

Eesti põllu kultuurid

Juurestik on rukkist nõrgem, seega toitained peavad olema kergesti kättesaadavad. Tritikale x triticosecale Wittm. on nisu ja rukki hübriid, milles on ühendatud nisu kõrge kvaliteet ja hea saagivõime ning rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. Kasvatatakse põhiliselt söödateraviljana, vähesel määral ka inimtoiduks ning on olemas ka sorte haljasmassi otstarbeks. Sügisene võrsumine on rukkist väiksem, talinisust suurem. Tal on suur võrsumisvõime, mis sõltub kasvuruumist (hõreda külvi puhul kuni 8 võrset). Külviaeg võib olla hilisem kui teistel taliteraviljadel, ning külvisenorm võib olla väiksem kui teistel. Talioder Hordeum vulgare Odra talivorm on väga populaarne taliviljaliik teistes Euroopariikides, kuna tema viljelemise eeliseks on taimede poolt talviste veevarude otstarbekam ärakasutamine. Eestis on riiklikes sordivõrdlus ja teaduskatsetes varemgi taliodra sorte testitud, kuid meie kliima jaoks vastupidavaid sorte pole seni leitud

Loodus → Loodusõpetus
13 allalaadimist
Saksa firmad eestis
28
doc

Saksa firmad eestis

Soome ja Rootsi järel6. 1.5 Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2000. aastal 2000. aastal saksa majanduse osakaal Eestis jättis soovida. Kuna Eesti on nii väike ja kauge Saksamaast, siis oli maa veel vähetuntud saksa investorite seas. Samuti polnud piisavalt atraktiivsed Eesti majandussüsteem, investeerimiskliima ja avatus. Kaubavahetuses oli pilt küll parem, kuid neljas positsioon Soome, Rootsi ja Venemaa järel andis siingi tunnistust potentsiaalsest kasvuruumist, eriti kuna Saksamaa poolt vaadatuna on olnud Eesti kaubanduspartnerina tähtsuselt alles 78. riik. Küll aga on muidu 1995.-2000. aastal Saksa-Eesti majandussuhted stabiilsed olnud. Rõõmustab, et enamik Eestis tegutsevatest Saksa firmadest on oma koha leidnud ning pikemas perspektiivis nähti piisavat potentsiaali tegevust laiendada.7 6 http://www.vm.ee/?q=node/11063 7 tekst: Heiki Sirkel, Luup, Nr. 11 (119), 29. mai 2000

Keeled → Saksa keel
11 allalaadimist
Haljasalade kasvupinnased ja multsid
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

septembri 2011 määrus nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“. 7.1.1. Juurte kasvuruumi vajadus Oluline on vahet teha kasvumullal ja kasvupinnasel. Kasvumuld on kasvupinnasesse tehtava istutusaugu täitmiseks kasutatav huumusrikas mineraalmuld, mille maht oleneb istutusaugu ja istutatava puu mullapalli suurusest. Kasvupinnase ulatus aga oleneb sellest, kui suured on istutatava puuliigi mõõtmed täiskasvanuna. Saamaks ettekujutust puujuurtele vajalikust kasvuruumist, ehk teisisõnu, vajaliku kasvupinnase mahust, esitatakse alltoodud tabelis normid puujuurte kasvuruumi valikuks; normid on kinnitatud eelpool mainitud määruse lisaga nr. 2. Mida suurem on kasvuruum 3 (kasvupinnase maht), seda parem. Siiski puudub ühe puu jaoks üle 75m mahuga kasvupinnase rajamisel mõte – juured ei täidaks seda ruumi. Mõningates maades (näitena on siin Holland)

Põllumajandus → Aiandus
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun