riietub nii, nagu teaks kõiki moe peensusi. Kaladest naine on sama tujukas kui märtsituul. Ta on kohutavalt sentimentaalne, ja kui teda solvata, võib ta valada terve ämbritäie pisaraid. Mõnikord tekib tal mõte, et ta on eluvõitlusteks halvasti ette valmistatud ja tal tärkab soov paremini elada. Kõige raskem on tal üle saada oma argusest ja kahtlustest. Kaladest naised mõistavad kõige paremini maailmas väikeste poiste häbelikkust ja puberteedieas tüdrukute kasvuraskusi. Kaladest ema heietab tuhandeid tulevikumõtteid iga oma lapse kohta. Ta ohverdab lastele kõik selle, millest ise lapsepõlves ilma jäi. Ta ei oska 6 lastelt distsipliini nõuda, ning ta peaks aru saama, et kindla käe puudumine on sageli samasugune pahe kui laste omapead jätmine (L. Goodman, 1968). 1.4. Kalade moehoroskoop Kalad ei lase tavaliselt rõivastel oma elu kontrollida. Neile meeldib rõivaste liikuvus ja
kuulata: http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/B00000J9H3/104-8000269-8907919? v=glance&s=music&vi=samples#disc_2 lisaks lugeda: http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Maria_von_Weber#Analysis Weber elas ajal, mil saksa rahvuslikus ja ühiskondlikus elus oli suur tõus, seoses saksa kodanluse iseteadvuse ärkamisega. Sellesse aega langes ka saksa rahvuslik-romantilise ooperi kujunemine, mille ees oli palju kasvuraskusi. Saksa ooperil polnud selliseid sajandite pikkuseid traditsioone kui itaalia ooperil, pealegi olid itaalia ja prantsuse ooper eesõigustatud olukorras kõikjal Euroopa õukondades, mis pidurdas saksa rahvusliku ooperi arengut. XVIII saj. teisel poolel võitis rahva hulgas populaarsuse laulumäng (Singspiel), mis saigi saksa rahvuslik-romantilise ooperi aluseks
mis on toodud seoses lapse varasemate vanuseastmele arengunähtustega. Tuleb üksnes arvesse võtta, et murdeealise vajadus ise otsustada muutub järjest tugevamaks. Tavapäraselt on murdeiga vaadeldud kui tugeva kehalise ja psüühilise arengu ajajärku, millal vanemate ja laste või laste ja keskkonna suhetes ilmnevad vastuolud on vältimatud. Murdeea kasvuraskusi on peetud sel ajal toimuva kiire kehalise arengu tagajärjeks. Bioloogilised muutused olevat nii suured, et need põhjustavat möödapääsmatult ka psüühilise käärimise. Ka paljud psühholoogiateooriad on valmis murdeeaga seostuma vältimatuid raskusi. Bioloogilisi muudatusi pikemalt rõhutamata lähtuvad nad sellest, et murdeiga on juba iseenesest