sisuliselt väetisega kindlustatuse taset. Korrigeeritud väetisnormi leidmiseks tuleb vajalik väetisnorm korrutada vastava väetise korrigeerimiskoefitsendiga Tinghektarite meetod- näitab tinglikult seda pinda mida tuleb väetada. Seda saab rakendada eeskätt orgaaniliste väetiste annuste arvutamisel. Meetod on eelmisest lihtsam aga ebatäpsem ja tuleb kõnealla loomade heade söötmis-ja pidamistingimuste korral. Arvutamiseks on vaja teada väetist vajavate kultuuride kasvupindala,kultuuride suhtelist väetistarvet ja min väetiste puhul ka väetistarbe koefitsenti. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid- selle järgi selgitatakse välja väetiste efektiivsus ning vajalikud väetisnormid ja see lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. Enamsaak-sellega väljendatakse väetiste efektiivsust , see on väetiste mõjul saadud enamsaak. Piir e diferentsiaalefektiivsus- näitab saagi juurdekasvu ühe täiendava väetisühiku kohta teatud väetustasemel.
2005. aastal ulatus GM põllukultuuride külvipind juba 90 miljoni hektarini. ISAAA (International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications) andmete põhjal on võrreldes 2006 aasta seisuga GM kultuuride kasvatamine 2007 aastal suurenenud umbes 10% võrra, jõudes 114 miljoni hektarini, millest umbes 50% hõlmab USA. Tabel 2. Riigipõhised GM kultuuride kasvupindalad suurenevas järjekorras 2007 aastal ( Truve jt 2008: 5) Riik Kasvupindala GM kultuur ( mln/ha) 1 USA 57,7 Sojauba, mais, puuvill, raps, kabatsokk, papaia, lutsern 2 Argentiina 19,1 Sojauba, mais, puuvill 3 Brasiilia 15 Sojauba, puuvill 4 Kanada 7 Raps, mais, sojauba
Papaia - <0,1 <0,1 <0,1 Kartul <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Kokku 1,7 52,6 67,7 81 Allikas: James, C, 2005 Tabel 2. Riigipõhised GM kultuuride kasvupindalad suurenevas järjekorras 2007 aastal. (Allikas: *ISAAA ja Clive James).2 Kasvupindala Riik GM kultuur (miljon ha) Sojauba, mais, puuvill, raps, 1 USA 57,7 kabatsokk, papaia, lutsern 2 Argentiina 19,1 Sojauba, mais puuvill 3 Brasiila 15 Sojauba, puuvill
annaabi.ee 
