paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega
Meil pärnametsad seetõttu hävind. Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Asub niine ja juba toodetud puitrakude vahelisel alal. Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul(u maist augustini) moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidurakkudest (alati seespool aastarõngast ja heledamad) ning väikestest sügispuidurakkudest (mis alati välimisel poolel aastarõngast, tihedamad ja tumedamad- andes tüvele tugevuse), Aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm. Talvel juurdekasvu ei toimu.
Nt aas-rebasesaba. 3. Keskvalmivad taimed seemned valmivad suve keskel juulikuus. Päideroog 4. Hiljavalmivad aeglase arenguga liigid mis õitsevad suve keskel ja seemned valmivad suve lõpul või sügise alguses. Põldtimut ja kasteheinad. Mitmeaatased rohtaimedest võib saada saaki mõnest tonnist u 5 tonnini ha kohta. 5. 1-aastased rohutaimed millede seeme idaneb ja valmib 1 kasvuperjoodi vältel kevadest sügiseni. Kultuur liikidest kuulub siia vai 1-aastane raihein. Looduslikest kuulub kassiristik, kuldristik. Looduslikud kult on väikese saagivõimega. 6. Samblad sambla liike on palju ja need levivad rohumaadel sel juhul kui rohumaa muld on happeline ja väetamata. Kõik sambla liigid on räni rikkad ja neid ei taha ükski loom. 7. Samblikud need omavad tähtsust põhjapõtrade söödana. Neist olulisemad on
annaabi.ee 
