Hilisemates kasvufaasides umbrohtude tundlikkus ja herbitsiidi efektiivsus väheneb. Üldhävitava toimega herbitsiidid: Teravilja herbitsiidid Rapsi herbitsiidid Muud herbitsiidid ja taimekaitsevahendid Herbitsiid Insektitsiidid kahjurputukate tõrjevahendid Kahjurputukate levik ja arvukus erineb aastate lõikes ja sõltub ilmastikust. Tavaliselt esineb kahjureid rohkem keskmisest soojematel kasvuperioodidel, eriti kui sellele on eelnenud soodsad talvitumistingimused. Taimi võivad kahjustada kahjurite erinevad arengujärgud (vaglad, tõugud, röövikud) või täiskasvanud putukad. Olenevalt kahjuri liigist ja võimaliku kahjustuse suurusest tuleb valida insektitsiid, selle kulunorm ning pritsimise ajastus. Insektitsiide kasutatakse rohkem puu- ja köögiviljakasvatuses, kuid ka rapsi- ja teraviljakasvatuses. Eriti kahjuriterohketel aastatel tuleb pritsimist korrata mitu korda.
vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele. Enne külvi tuleks seeme sorteerida ja puhtida. 3. Külviaeg, -viis, -sügavus ja külvisenorm külvatakse kultuuri jaoks optimaalsel ajal, arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4
Selle kaudu arvestatakse söödatasuvust s.o. söödakulu 1 kg massi-iibe kohta. Suhteline juurdekasv ehk massi-iive (K) näitab mingi teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe (Wt W0) suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse (W0) (%). (Wt - W0 ) K= 100 W0 Näide. Vasika sünnimass oli 35 kg ning kehamass 1-kuuselt 53 kg. Seega vasika 1.elukuu suhteline massi-iive oli: K = (53 - 35) 100 =51,4% 35 Kasvuintensiivsust erinevatel kasvuperioodidel hinnatakse kasvukoefitsientide abil. Kasvukoefitsiendi leidmiseks jagatakse teatud kindla kasvuperioodi mõõtmed või kehamass kasvuperioodi algmõõtmete või algmassiga (sünnimassiga): Wt Eelmise näite põhjal saame vasika kasvukoefitsiendiks 53:35=1,5 W0 Seega oli vasika kehamass 1.elukuu lõpus 1,5 korda suurem kui tema sünnimass. Absoluutne ja suhteline massi-iive ei ole erinevatel kasvuperioodidel ühesugune. Suhteline massi-iive on
annaabi.ee 
