kolesterooli imendumist, soodustades viimase eraldumist organismist. 5 Peale proteiini, õli ja kiudainete sisaldavad sojaoad veel süsivesikuid, rikkalikult mineraalaineid ja vitamiine. Mineraalühenditest paistavad sojaoad silma suure kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosforiühendite sisaldusega. Mikroelementidest on sojas kahevalentset rauda, tsinki, mangaani, vaske ja seleeni. Viimast juhul kui seda leidub kasvumullas. Et sojaubades on nii vesi- kui ka õlikeskkond, siis on loogiline eeldada ka mõlemas lahustuvate vitamiinide olemasolu. Rasvlahustuvatest vitamiinidest on sojas E- ja K-vitamiini ning A-vitamiini eelühendeid karotinoide. Vesilahustuvatest vitamiinidest leidub põhiliselt erinevaid B-rühma vitamiine ning värsketes ubades ka C-vitamiini. 3. Sojaoa agrotehnika Soja on troopika ja subtroopika taim. Sojal kulub valmimiseks 3-5 kuud. Ainult
juurepalli läbimõõt. (8) Istutuse tegija peab kontrollima kasvumulla sobivust lisa 9 Kasvupinnase nõutavad omadused järgi, võtma vajaduse korral mullaproovid ja tellima analüüsid. (9) Kasvumuld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 6 Avalikule alale puude istutamise kord (10) Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik ja mikroorganismid, tuleb kasvumulda lisada biostimulante. § 7. Istutusaeg Istutustööd võib teha terve aasta v. a ajal, millal kasvupinnas on külmunud. § 8. Istiku transport ja hoiustamine enne istutamist (1) Enne istiku vedu tuleb võra kaitsta ja kokku siduda pehme materjaliga. (2) Mullapalliga ja nõuistikut tohib tõsta vaid juurepallist. (3) Veol ja hoiustamisel tuleb istiku võra kaitsta tuule ja juurepalli kuivamise eest.
" Uuringus selgus, et Tallinna ja Tartu reoveesete sisaldas fluorokinoloonide ja sulfoonamiidide jääke, mis ei lagunenud lõplikult ka sette kompostimise jooksul. Laborkatsed on kinnitanud, et sulfoonamiidid ja fluorokinoloonid akumuleeruvad taimedesse, sealhulgas toidutaimedesse. Erinevalt loomorganismist puudub taimedel väljutusmehhanism ning seetõttu võivad ravimid taimedes kontsentreeruda. Kasvuperioodi lõpuks võib taime ravimisisaldus olla suurem kui kasvumullas ja ületada loomsele toidutoormele kehtestatud piirnormi, millega kaasneb oht inimese tervisele (Lillenberg 2011) Pideva antibiootikumide pinna- ja põhjavette sattumise tulemuseks on mikroorganismide resistentsus ehk vastupanuvõime olles harjutatud madalamate annustega, ei tarvitse hiljem ka raviks mõeldud annus neid enam murda (Ravimiamet 2015). Kirjeldatud ainetega tehtud katsed näitavad, et antud ravimid võivad koguneda ka
annaabi.ee 
